Menopaus

Menopaus on füsioloogiline protsess, mis toimub tavaliselt naistel vanuses 45–55 aastat. See ei ole haigus, vaid loomulik eakuse üleminek. Protsess algab juba aastaid enne viimast menstruatsiooni (perimenopaus), kui munasarjad hakkavad tootma vähem östrogeeni ja progesterooni. Need hormonaalsed muutused mõjutavad peaaegu kõiki keha süsteeme, põhjustades mitmesuguseid sümptomeid ja pikemas perspektiivis suurendades osteoporoosi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski. Menopaus võib tekkida ka varasemalt kirurgilise sekkumise (nt munasarjade eemaldamine) või kemoteraapia tulemusena.

Peamiseks põhjuseks on munasarjade loomulik funktsionaalse reservi ammendumine ja folliikulite arvu vähenemine, mis toob kaasa östrogeeni ja progesterooni tootmise lakkamise. Vanus on peamine tegur. Varajase menopausi (enne 40. eluaastat) võivad põhjustada: geneetilised tegurid (nt perekonnas varajane menopaus), autoimmunnsuse häired, keemoteraapia või kiiritusravi, suitsetamine, mõned kroonilised haigused (nt tsöliaakia) ja kirurgiline sekkumine (ooforektoomia – munasarjade eemaldamine).

Enamikul naistel pannakse diagnoos kliiniliste sümptomite ja anamneesi (menstruatsioonitsükli ajaloo) põhjal. Laboratoorseid vereteste kasutatakse tavaliselt juhul, kui menopaus on ebatavaliselt varajane või sümptomid on ebatüüpilised. Peamised testid hõlmavad: FSH (folliikuleid stimuleeriva hormooni) taseme määramist – kõrgenenud tase viitab menopausile; östrogeeni (östradiooli) taseme määramist – madal tase; ja TSH (kilpnäärme stimuleerivat hormooni) taset, et välistada kilpnäärme talitlushäired, mis võivad sümptomeid imiteerida.

Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja pikemaajaliste terviseriskide vähendamisele. Valik sõltub sümptomite raskusastmest ja naise üldisest terviseseisundist.

• Hormonaalne asendusravi (HRT): See on kõige tõhusam meetod kuumalöökide, öise higistamise ja vaginaalse kuivuse leevendamiseks. HRT hõlmab östrogeeni ja/või progesterooni manustamist tabletina, plaastrina, gellina või ringina. Ravimi ja doosi valikul arvestatakse individuaalseid riske (nt veenitrombosi, rinnavähi risk).
• Ei-hormonaalsed ravimid: Meeleoluhäirete korral võib arst soovitada antidepresante. Vaginaalse kuivuse korral on abi vaginaalsetest niisutitest või östrogeeni sisaldavatest kreemidest/õigetest.
• Eluviisi muutused: Regulaarne füüsiline aktiivsus (nt kõndimine, jõutreening), tasakaalustatud toitumine (piisav kalsiumi- ja D-vitamiini tarbimine), stressi vähendamine, alkoholi ja kofeiini piiramine ning suitsetamisest loobumine aitavad sümptomeid leevendada ja luukaitst säilitada.

Soovitatav on konsulteerida günekoloogiga juba esimeste menopausiga seotud murede või menstruatsioonitsükli muutuste ilmnemisel, et koostada individuaalne kava. Koheselt tuleb pöörduda arsti poole, kui:

• Pärast menopausi (kui menstruatsioonid on juba lakanud) ilmub uuesti igasugune vaginaalne veritsus või lehtrit väljaminek. See võib olla kasulike haiguste märk ja vajab kiiret uurimist.
• Menopausi sümptomid on nii tugevad, et segavad igapäevast elu ja une kvaliteeti.
• Kahtlustate varajast menopausi (enne 45. eluaastat).
• Teil on küsimusi hormonaalse ravi kasutamise võimaluste või riskide kohta.