Maksa tsirroos
Kirjeldus
Maksa tsirroos on krooniline maksakahjustus, mille puhul terve maksakude asendub püsivate armkudega. See takib maksa normaaltoimimist ning võib lõppeda maksapuudulikkusega või isegi eluohtlike tüsistustega. Ýigeaegne tuvastamine ja elustiili kohandamine võivad oluliselt aeglustada haiguse kulgu ning parandada elukvaliteeti.
Maksa tsirroos ei ole eraldi haigus, vaid paljude krooniliste maksakahjustuste lõppaste. See on maksa vastuseks pikaajalisele kahjustusele ja põletikule – näiteks alkoholi tarbimisele või hepatiidile. Korduvas kahjustamise ja paranemise tsüklis surevad terve maksa rakud (hepatotsüüdid) ning neid asendab sile ja tihe armkude (fibroos). See fibrooskude ei suuda täita maksa ülesandeid, nagu toksiliste ainete neutraliseerimine, seedimiseks vajalike ensüümide tootmine ja vere valkude süntees. Maksatsirroos on sageli pöördumatu protsess, kuid varajases etapis võib maksa endiselt talitlusvõimeline olla (kompenseeritud tsirroos). Haiguse arenedes (dekompenseeritud tsirroos) lisanduvad tüsistused nagu vedelikukogunemine kõhuõõnde (atsiit), maksa talitlushäire (maksaentsüfalopaatia) või seedetrakti veritsused.
- Üldine väsimus, nõrkus ja vähenenud töövõime
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta
- Ilanähtud, sügelus (eriti öösiti)
- Õhupundumus (meteorism) ja kõhuvalu
- Väikesed punased ämblikutaolised sooned nahal (angioma)
- Kollatõbi (naha ja silmade kollasus) ja tumedam uriin
- Kõhuümbermõõdu suurenemine vedelikukogunemise tõttu (atsiit)
- Jalgade turse
- Mõistuse muutused, segasus, unisus või kõne hämardumine (maksaentsüfalopaatia märgid)
- Seedetrakti veritsused (näiteks musta värvi väljaheide või oksendamine verd)
- Meeste rindade suurenemine (günäkomastia) ja sugutungi vähenemine
- Käsitsibadel punased täpid (palmäärne erütäm)
Peamised põhjused, mis Eestis maksatsirroosi tekitavad, on alkohol ja viirushepatiidid. Krooniline alkoholi liigtarbimine on üks levinumaid põhjuseid, mis põhjustab maksarakke kahjustavat alkohoolset steatohepatiiti. Teine oluline põhjus on viirushepatiidid, eriti hepatiit B ja C, mis põhjustavad pikaajalist maksapõletikku. Üha sagedamini on põhjuseks mittealkohoolne rasvamaksapõletik (NASH), mis on seotud ülekaalulisuse, tüseduse, II tüüpi diabeedi ja ainevahetushaigustega. Harvemini võivad maksatsirroosi põhjustada autoimmuunhaigused (nt autoimmuunne hepatiit), kaasasündinud või pärilikud haigused (nt hemakromatoos, Wilsoni tõbi), ravimite või mürkide pikaajaline mõju või pikaajaline sapiteede ummistus.
Maksa tsirroosi kahtlus tekib tavaliselt anamneesi ja füüsilise uuringu põhjal (nt suurenenud maksa või põrnakoe, atsiit). Diagnoosi kinnitamiseks ja haiguse ulatuse hindamiseks tehakse mitmeid uuringuid.
1. Vereanalüüs: Kontrollitakse maksa talitlust (ALAT, ASAT, bilirubiin), valgusünteesi (albumiin) ja vere hüübimist (INR). Madal trombotsüütide arv võib viidata suurenenud põrna kohta.
2. Kõhuõõne ultraheli: Visualiseerib maksa struktuuri, suurust ja tekstuuri, tuvastab armkudet, atsiiti ja muid muutusi.
3. Elastograafia (FibroScan): Mitteinvasiivne meetod maksa jäikuse (fibroosi astme) hindamiseks.
4. Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT): Antavad täpsema pildi maksa anatoomiast ja välistavad teisi haigusi, näiteks kasvajaid.
5. Maksabiopsia: Kuldne standard diagnoosiks. Võetakse väike maksakoe proov, mida analüüsitakse mikroskoobiga, et hinnata kahjustuse ulatust ja otsustada põhjuse üle.
6. Endoskoopia: Tehakse, et hinnata seedetrakti veenide (varikoidsete soonte) seisundit, mis tsirroosi korral on suurenenud ja võivad põhjustada veritsust.
Maksa tsirroosi ei ole võimalik ravida, kuid õige ravistrateegia võib aeglustada haiguse kulgu, leevendada sümptomeid, ennetada tüsistusi ja parandada elukvaliteeti. Tähtsaim on põhjusliku teguri kõrvaldamine.
- Põhjuslik ravi: Alkoholi tarbimise lõpetamine on kõige olulisem samm alkohoolsest maksakahjustusest tuleneva tsirroosi korral. Hepatiti B ja C korral kasutatakse viirusvastaseid ravimeid. Rasvamaksahaiguse korral on võtmetähtsusega kaalulangus ja suhkrutaseme kontroll.
- Sümptomaatiline ravi ja tüsistuste ennetamine: Väsimuse ja sügeluse leevendamiseks, atsiidi kontrollimiseks (diureetikud, vedeliku piirang), maksaentsüfalopaadia ennetamiseks (ravimid, valgupiirang). Veritsuse ohu vähendamiseks soovitatakse beetablokkaatoreid või endoskoopilist seadmist.
- Toitumisnõustamine: Täisväärtuslik, kuid valgupiiratud toitumine (keerulistel juhtudel), soolatarbimise piiramine, vitamiinide (eriti B-rühma) täiendamine.
- Maksasiirdamine: Viimane võimalus raskel dekompenseeritud tsirroosil, kui teised meetodid ei aita ja patsient vastab kindlatele kriteeriumitele.
On oluline konsulteerida perearsti või gastroenteroloogiga kohe, kui teil on järgmised märgid või sümptomid, eriti kui teil on olemas teadaolev maksahaigus või riskitegurid:
- Püsiv väsimus ja nõrkus, mis ei lõpe puhkamisega.
- Naha või silmade kollasus (kollatõbi) või tumedam uriin.
- Jalgede turse või kõhuümbermõõdu järsk suurenemine, mis võib viidata vedelikukogunemisele.
- Mõistuse, mälu või käitumise muutused, nagu segadus, unisus või kõnehäired.
- Vere ilmumine oksendises või väljaheites (must või tärkliselaadne väljaheide, verine oksendamine).
- Püsiv ja tugev kõhuvalu (eriti paremas ülanurgas).
KIIRELT ARSTIABI tuleb otsida, kui on tekkida ohtlik seisund: raskused hingamisel, teadvusehäired või märkimisväärne veritsus.