Krooniline bakteriellne prostatit
Kirjeldus
Krooniline bakteriellne prostatit on põiealuse näärmet (prostata) pikaajaline bakteriaalset põhjustatud põletikuline haigus. See on üks levinumaid põhjustaid, mis põhjustab püsivaid valu- ja kuseprobleeme täiskasvanud meestel, oluliselt mõjutades nende elukvaliteeti. Õigeaegne diagnostika ja korrektne ravi on olulised selleks, et vältida tüsistusi ja leevendada pikaajalisi sümptomeid.
Krooniline bakteriellne prostatit on prostata pikaajaline (üle 3 kuu kestev) infektsioon, mida põhjustavad bakterid. Erinevalt teistest prostatiti tüüpidest on selle puhul bakterid prostatas tõestatavad (näiteks uriini- või prostatavedeliku kultuuriuuringus). Haigus iseloomustub korduvate või püsivate põletikuliste sümptomitega, kuigi need võivad olla ka vähem väljendunud. Infektsioon põhjustab prostatas püsivat põletikku, mis võib põhjustada kudedesse arbu ja hilisemas staadiumis koe muutusi. See on kroniline seisund, mis nõuab pikaajalist ravistrateegiat.
- Püsiv või hooletine valu vaagna piirkonnas, munandites, põiealuses piirkonnas või seljal.
- Valu seemneeralduse (ejakulatsiooni) ajal.
- Tundlikkus või survetunne rektumi piirkonnas.
- Sagedamini kusemine, eriti öösel (nükturia).
- Kuse tegemisel valu või kipitamine (düsüuria).
- Tungiv kusetunne.
- Kuse voolu nõrgenemine või katkemine.
- Tunne, et põis ei tühjene täielikult.
- Vere või muu ebanormaalse vedeliku esinemine spermas (hematospermia).
- Suguelulise aktiivsuse vähenemine või valu tõttu selle vältimine.
- Erektioonihäired või orgasmi intensiivsuse vähenemine.
- Mõõdukas kehatemperatuuri tõus (alafebriilsus).
- Väsimus ja üldine väsimustunne seoses püsiva põletikuga.
- Lihasvalud või liigesvalud (reaktiivse artriidi tõttu).
Peamiseks põhjuseks on bakteriaalse infektsiooni tungimine prostatasse. Levinumad patogeenid on soolekepikeste (E. coli) ja teiste gramnegatiivsete bakterite tüved, aga ka enterokokid. Infektsioon võib levida kuseteedesse kuuluvatest organitest (nt kusipõiest) või vereringe kaudu. Riskitegurite hulka kuuluvad: eelnev kuseteede infektsioon (tsüstiit, uretriit), prostata biopsia või muud invasiivsed protseduurid, kusepaagistamine (kateter), struktuurilised anomaaliad kuseteedes (nt urethra ahenemine), nõrgenenud immuunsüsteem ning seksuaalselt edasikantavad haigused (kuid harvem). Sageli ei ole otsest põhjust võimalik tuvastada.
Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel uuringul ja spetsiaalsetel testidel. Urolog viib läbi rektalse uuringu (digitaal-rectaalne uuring), et hinnata prostatat suuruse, kuju ja valulikkuse osas. Kliinilise pildi kinnitamiseks tehakse: Uriinianalüüs ja uriinikultuur enne ja pärast prostat massaaži („4 klaasi test“) patogeenide tuvastamiseks ja antibiootikumide tundlikkuse määramiseks; Prostatavedeliku (ejakulaadi) mikroskoopiline uuring ja kultuur; Vereanalüüs (valkude ja CRP tasemed põletiku markeritena); Kuseteede ultrahääluuuring (transrektalne UHT) prostatat hinnates ja abscesside või muude muutuste väljaselgitamiseks; Vajadusel tehakse ka prostatabiopsiat, eriti kui on kahtlus kasvaja või muus põhjus.
Ravi fookus on infektsiooni likvideerimisel ja sümptomite leevendamisel. Pikemaajaline (4-12 nädalat või enam) suukaudne antibiootikumravi on tavaline lähenemisviis. Kasutatakse preparaate, mis hästi prostatasse imbuvad, nagu fluorokinoloonid (tsiprofloksatsiin, levofloksatsiin), trimetoprim/sulfametoksasool või doksütsükliin. Valu leevendamiseks võib manustada mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID) või alfa-blokaatorreid (nt tamsulosiin), mis lõdvestavad prostatat ümbritsevaid lihaseid ja parandavad kusevoolu. Soovitatavad on soojusprotseduurid (istmikvannid), füüsioteraapia (pelvispõhjalihaste lõdvestusharjutused) ning elustiilimuutused: piirata kofeiini ja alkoholi tarbimist, vältida pikalt istumist, teha regulaarselt kergeid harjutusi. Stressi vähendamine on oluline, kuna stress võib sümptomeid süvendada. Raskematel juhtudel võib kaaluda kirurgilist sekkumist (nt transuretraalne prostata resektsioon), kuid see on harvem.
Pöörduge uroloogi või perearsti poole kohe, kui teil on järgmised sümptomid: Kestvad või korduvad valud vaagna- või suguelundite piirkonnas; Kuseprobleemid, mis segavad igapäevaelu (nt sagedased öökäigud, valu kusemisel); Veri uriinis või spermas; Kõrge palavik (>38°C), külmavärinad või tugevad valud – need võivad viidata ägedale prostatitiile või abscessile, mis vajab kiiret sekkumist; Täielik kuse- või roojapidamatus on meditsiiniline hädaabi olukord. Ärge oodake, et sümptomid iseenesest mööduvad. Varasem diagnostika aitab alustada tõhusamat ravi ja vähendada krooniliste tüsistuste riski.