Kokkupuutepõletik
Kirjeldus
Kokkupuutepõletik on nahapõletik, mis tekib otsese kokkupuutelise mingi aine või materjaliga. See on üks levinumaid nahahaigusi ning võib tekitada nii ebamugavust kui ka märkimisväärset elukvaliteedi langust. Õigeaegne äratundmine ja põhjuse tuvastamine on võtmetähtsusega tõhusa ravi ja uute puhangute vältimiseks.
Kokkupuutepõletik (ka kontaktpõletik) on nahalise immuunvastuse või otsese irritatsiooni tulemus. Haigus iseloomustub naha punetuse, paistetuse ja sügeluse tekkena täpselt piirkonnas, mis puutus kokku põhjustava ainaga. Põletikuline protsess toimib peamiselt naha ülemistes kihtides (epidermises), kuid raskematel juhtudel võib mõjutada ka sügavamaid kihte. Eristatakse kahte peamist tüüpi: allergilist kokkupuutepõletikku, mille puhul immuunsüsteem reageerib ülemääraselt konkreetsele ainetele, ning irritatiivset kokkupuutepõletikku, mis on otsese kemikaali või füüsilise teguri kahjustav toime.
- Punetus (erütseem) kokkupuutepiirkonnas.
- Tugev sügelus, mis võib olla pidev.
- Kuiv, lõhenenud või lestuv nahk.
- Vesinäärmete teke (vesikesed) eriti allergilise vormi korral.
- Paistetus ja soojenemine haigestunud alal.
- Naha valulikkus või tundlikkus puudutamisele.
- Kroonilistel juhtudel võib nahk pakseneda ja muutuda tumedamaks (likhenifikatsioon).
- Vesinäärmete avanemisel võib tekkida niiskus (märgumine) ja koorikud.
- Sümptomid on tavaliselt piiratud konkreetse kokkupuutepiirkonnaga (näiteks käed, nägu, kael).
Põhiline põhjus on nahapinna otsene kokkupuude teatud ainete või materiaalidega. Riskitegurid sõltuvad põletiku tüübist.
Allergiline kokkupuutepõletik tekib, kui organism on vastava aine suhtes ülitundlik (allergia). Levinud allergenid hõlmavad: niklit (ehted, nööbid), parfüüme ja lõhnaineid kosmeetikas, konservante kreemides, kummi (kummikindad, jalatsid), mõningaid ravimeid (nt antibiotikumid või antihistamiinid nahakreemides) ja teatud taimi (nagu mürgikäpp või tammelehik).
Irritatiivne kokkupuutepõletik on lihtsa ärrituse tulemus ja võib tekkida peaaegu kellel tahes piisavalt tugeva kokkupuute korral. Levinud ärritajad on: agressiivsed puhastusvahendid (pesupulbrid, lahustid), korduv hõõrumine või surve, liigne veega kokkupuude (tihe kätepesu), äädikhapped, ning ekstreemsed temperatuurid.
Riski suurendavad tegurid on teatud elukutsed (nt koristajad, ehitus- või meditsiinitöötajad), atoopiline dermatiit anamneesis, kuiv nahk ning pikaajaline kannatamine kaitsva varustuseta.
Kokkupuutepõletiku diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, kus arst hindab sümptomite asetust ja välimust. Oluline on tuvastada võimalikke kokkupuuteid uute toodetega või keskkonnaga.
Allergilise vormi kinnitamiseks kasutatakse peamiselt nahaplaastriteste (patch test). Väikesed padrunikud erinevate levinud allergenidega kinnitatakse seljale 48 tundi ning reaktsiooni hinnatakse pärast eemaldamist ja uuesti mõne päeva pärast. See test aitab täpselt tuvastada põhjustavat allergenit.
Irritatiivse vormi puhul võidakse kasutada elimineerimistesti, kus kahtlusalused ained eemaldatakse keskkonnast ja jälgitakse sümptomite paranemist. Harvem, raskematel või ebatüüpilistel juhtudel, võib olla vaja teha nahabiopsiat, et välistada muid nahahaigusi.
Ravi põhineb neljal peamisel põhimõttel: põhjustaja vältimine, sümptomite leevendamine, põletiku maha surumine ja naha taastamine.
1. Põhjustaja vältimine on kõige olulisem samm. See nõuab täpset allergen/ärritaja tuvastamist ja selle eemaldamist igapäevaelust (nt kasutades alternatiivseid tooteid, kandes kaitsekindaid).
2. Kohalik ravi (kreemid ja salvid):
- Kortikosteroidid: Keskmise või tugeva toimega kortikosteroidsalvid (nt mometasoon, betametasoon) on peamised ravimid põletiku kiireks vaibutamiseks.
- Niisutavad ja taastavad vahendid: Hüpokoosneid niisutuskreeme tuleks regulaarselt kasutada kuiva naha taastamiseks ja kaitsva barjääri parandamiseks.
- Kaltsineuriini inhibiitorid (nt takrolimuus, pimekrolimuus): kasutatakse eriti näo- või õrnade nahapiirkondade puhul või pikaajasemaks kasutamiseks.
3. Süstemsusest ravi: Väga laialdase või tugeva puhangu korral võib arst määrata lühiajalist kortikosteroidide kuurtablette.
4. Sügeluse leevendamine: Suukaudsed antihistamiinid võivad aidata sügelust, eriti öösiti, kuigi nende mõju kontaktpõletikule ei ole alati otsene.
5. Hügieeni reeglid: Pesema tuleks leige veega, kasutades õrnu, lõhnavabu seepisid ning nahka hoolikalt kuivatada loputamata.
Kokkupuutis arstiga on vajalik järgmistel juhtudel:
- Sügelus on nii tugev, et segab une või igapäevase tegevuse.
- Sümptomid levivad laiali või halvenevad hoolimata lihtsate eneseabimeetmete rakendamisest (nt põhjustaja vältimine, niisutuskreem).
- Nahal tekivad märgad või mädanikunäidud (mis võivad viidata sekundaarsele bakteriaalsele infektsioonile).
- Haiguspiirkond on eriti lai (näiteks kogu keha või nägu).
- Kahtlus, milline aine või toode põhjustab reaktsiooni, on ebaselge ja vajab professionaalset testimist.
- Sümptomid püsivad üle kahe nädala.
ERAKORRALINE ABII on vajalik, kui reaktsiooniga kaasneb raskuspisara, kõhuturseldus või hingamisraskused – need võivad viidata haruldasele, kuid tõsise anafülaktilise reaktsioonini.