Hambaerosioon
Kirjeldus
Hambaerosioon on hambakiivi ja isegi dentiini (hamba pehme koht) aeglane, pöördumatu kaotsemine toidu, jookide või maostikus olevate hapete toimel. See erineb kariiesist, mida põhjustavad bakterid.
Hambaerosioon on hambakoe (eelkõige kõva kiht ehk hambakiivi) keemiline lagunemine ilma bakterite osaluseta. See on pöördumatu protsess, mis toimub siis, kui hambad on regulaarselt kokku puutunud happeliste ainete – alati happeliste toitude ja jookide, mõnikord ka mao happe (näiteks kõrgelemaks oksendamise korral) – mõjul. Ajapikku hambakiiv õheneb, hambad muutuvad läbipaistvamaks, ümaramate servadega ja tundlikumaks. See erineb kaugetest, kus hapnikuvahetuse tulemusena tekib auk.
- Sagedane happeliste jookide (näiteks energiajookide, karastusjookide, mahlade, tsitrusjookide, näiteks sidrunivesi) tarbimine.
- Sagedane happeliste toitude (näiteks tsitrusviljad, marijad, toidulisandid, äädikas) tarbimine.
- Pikalt suus hoidmine happelisi jooke (näiteks joogiklaasi imemine).
- Gastroösofageaalne reflukshaigus (GÖRH), kus mao hape tõuseb söögitorusse ja suhu.
- Söömishäired, nagu bulimia või anoreksia, millega kaasneb sagedane oksendamine.
- Krooniline alkoholism (oksendamine).
- Madal süljeeritus (kõhupeetus), sest sülg neutraliseerib happeid ja kaitsb hambaid.
- Väga intensiivne hambapasta või muude abrasiivsete toodete kasutamine, mis kulutab juba happest nõrgestunud kiivi.
- Hambaklohvitamine (bruksism), mis kulutab kiivi ja paljastab pehmeid alasid.
- Mõned ravimid (nt mõned antihistamiinid, diureetikud), mis vähendavad sülje hulka.
- Keskkonnategurid (nt ujulate kloriidiga kokkupuude basseinihoidjatel).
Hambaerosiooni peamine ravimine on selle ennetamine, sest kaotatud hammaskude ei taastu iseenesest. Oluline on muuta harjumusi, mis põhjustavad hapete kokkupuudet hammastega:
1. Joogiharjumused: Vähendage happeliste jookide (eriti gaseeritud ja energiajookide) tarbimist. Tarbige neid söögi ajal, mitte nende vahel. Kasutage pigem kokkupuudet vähendavaid joogitortse. Ärge hoidke jooki suus pikalt. Joo pärast happelist jooki või toitu veega, et loputada suud.
2. Toitumine: Püüdke vähendada happeliste toitude sagedust. Ärge pese hambaid kohe pärast happelise toidu või jooki tarbimist – oodake vähemalt 30-60 minutit. Selle aja jooksul neutraliseerib sülg happe ja kõveneb pehmenenud kiivikiht.
3. Hambapasta ja pesemine: Kasutage pehmet hambaharja ja fluoriga hambapastat, mis tugevdab kiivi. Kasutage mõnikord eriti tundlike hammaste jaoks mõeldud hambapastat. Pese hambaid õrnalt, mitte jõuliselt lihvides.
4. Kaugemate neutraliseerimine: Kui tekkepõhjuseks on mao happe (refluks, oksendamine), loputage suud leeliselise (nt soolalahuse või veega segatud söögisoodaga) veega. Ärge peske hambaid kohe. Oluline on põhipõhjuse (nagu GÖRH) ravi koos arstiga.
5. Sülje stimuleerimine: Näri suhkruvaba närimiskummi, et suurendada sülje eritust, mis looduslikult neutraliseerib happeid.
6. Regulaarne hammaste kontroll: Külastage regulaarselt hambaarsti, et jälgida seisundit ja saada personaliseeritud nõuandeid.
- Tugev ja järsk hammasvalu, mis taktab magamist ja igapäevast tegevust.
- Hamba murdumine või suur tükk hamba pealisest kattekihist lahti tulemine.
- Märgatav pungi või paiste igemel või näos, mis võib viidata hambajuure infektsioonile.
- Hamba liigutumine või vabastamine, mis võib olla seotud laia ulatusega koe hävimisega.
- Hammaste tundlikkuse järsk suurenemine sooja, külma, magusa võrra.
- Hammaste servade läbipaistvuse või kollakuse märgatav muutus.
- Hammaste kuju muutumine – servade ümardumine või lühikeseks jäämine.
- Kiivi pinnale ilmuvad sooned või lohukesed.
- Täidise serva kõrgemal seismine kui ümbritsev hammaskude (kuna kiiv kahaneb).
- Regulaarne oksendamine või kõrgenenud maohape (refluks) ilma ravi võtmata, mis on erinevuse põhjuseks.