Naha punetus
Kirjeldus
Naha punetus on nahal esinev punakas värvi muutus, mis võib kaasneda soojuse, kipitamise või valuga. See on tavaline sümptom, mis võib viidata paljudele erinevatele seisunditele – nii kergetele ärritustele kui ka tõsisematele terviseprobleemidele.
Naha punetus on keha reaktsioon, mille käigus nahalähedased veresooned laienevad (vastsed), suurendades verevoogu nahapiirkonda. See põhjustab iseloomuliku punaka või roosaka värvi teket. Protsessi võivad käivitada erinevad tegurid, nagu allergiline reaktsioon, infektsioon, füüsiline ärritus (hõõrumine, kuumus) või põletikuline protsess kehas. Punetuse kõrval võivad tekkida ka turse, kuivus, sööstud või soojuse tunne.
- Kerge nahahirritus (nt hõõrdumisest, liigsest kuivusest, päikese käes põletus)
- Kontaktalergia (nt teatud metallid, kosmeetika, pesupulbrid, taimemahl)
- Atopiline dermatiit (ekseem) või seborroiline dermatiit
- Krooniline stress või emotsionaalne pinge
- Kliimamuutused (külm, kuiv õhk)
- Mõned ravimid (nt antibiootikumid, valuvaigistid), mis võivad põhjustada naha reaktsiooni
- Füüsiline pingutus või palavik, mis põhjustab verevoolu suurenemist
- Nakkushaigused (nt zoster (vöötohatis), erüteem (bakteriaalne infektsioon), süüfilis teatud staadiumis)
- Autoimmuunhaigused (nt süstemaarne erütematoosne lootus (SEL), psoriaas, sklerodermia)
- Sügavad põletikulised protsessid (nt tselluliit – nahkude infektsioon)
- Allergiline reaktsioon (urticaaria või anafülaksia algus)
- Vere- või veresoonkonna häired
- Siseelundite haigused (nt maksa- või neerupuudulikkus), mis võivad avalduda nahal
- Vähktõve vormid, mis mõjutavad nahka (nt Kaposi sarkoom, T-rakuline lümfoom)
1. Vältige ärritajaid: tuvastage ja eemaldage võimalik põhjustaja (nt uus kreem, pesuvahend, toit).
2. Jahutage nahka: kasutage jahte, niiskeid kompresse (nt puuvillane rätik jahema veega) ärritunud piirkonnale 10-15 minutiks.
3. Niisutage: kandke mitu korda päevas hüpoallergeenset, lõhnavaba niisutavat kreemi või salv.
4. Vältige kriimustamist: lõigake lühikeseks küüned, kandke öösiti kinniseid kätte, et vältida teadvusetut sügamist.
5. Vabalt hingavad riided: kandke puuvillast või linast riietust, vältige sünteetilisi materjale ja kitsaid esemeid.
6. Käytge vaba käepärast ravimeid: antihistamiinikumid (nt tsetirisiin, loratadiin) võivad aidata allergilise reaktsiooni korral; hüdrokortisooni 1% salv võib leevendada kerget põletikku ja sügelust (kasutage lühiajaliselt, järgige juhendeid).
7. Puhkage: stressi vähendamine võib oluliselt parandada paljude nahaprobleemide seisundit.
- Punetus levib kiiresti ja kaasneb hingamisraskuste, suu või keele turse, südamepekslemise või vererõhu langusega – võib olla anafülaktiline reaktsioon.
- Kõrge palavik (üle 39°C), külmavärinad, segasus või teadvuse muutus punetuse taustal.
- Erutus, ärevus või kangestused nahamuutuste ajal.
- Punetuses piirkonnas tekkiv tundlik, kiiresti leviv ja väga valulik punetus, eriti koos palavikuga – võib olla tselluliit või nekrotiseeriv fassiiti ("lihassööja" bakter).
- Punetus ei vähene 2-3 päeva jooksul isehoolduse meetmeid rakendades või halveneb.
- Kaasneb tugev valu, eritiste (mäda) teke või haavandite moodustumine.
- Punetus on koos näo või keha ühel poolel tursega.
- Sümptomid segavad une või igapäevast tegevust.
- Teil on kaasnevad sümptomid nagu liigesevalu, lihasevalu või äkiline väsimus.
- Punetus tekib pärast uue ravimi võtmist – võib olla ravimi kõrvaltoime.
- Teil on krooniline haigus (nt diabeet, immuunpuudulikkus) või te olete rase.