Kaasasündinud katarakt

Kaasasündinud katarakt on seisund, kus lapse silma läätse (lens) üks või mõlemad on kaasasündinud läbipaistmatud või udused. Läätse peamiseks ülesandeks on fokuseerida valgust võrkkestale, luues selge pildi. Kui läätse on udune, takistab see valguse läbipääsu ja põhjustab nägemise hägustumist või moonutust. Erinevalt eakate kataraktist, mis tekib aja jooksul, on see olemas juba sündides või areneb esimestel elukuudel. Kuna nägemine on kriitilise tähtsusega aju arengule esimestel eluaastatel, võib ravita kaasasündinud katarakt viia alalise nägemispuudeni, mida nimetatakse "laisaks silmaks" (amblyoopiaks).

Kaasasündinud katarakti võib põhjustada mitmesugused tegurid, mõned neist on teada, teised mitte. Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad:

• Geneetilised tegurid: Autosomaalselt dominantne või retsessiivne pärandumine. Võib olla seotud sündroomidega (nagu Downi sündroom, Alporti sündroom).
• Nakkused ema raseduse ajal: Rubella (punetised), tsütomegaloviirus (CMV), herpesviirus, süüfilis või toksoplasmoos võivad põhjustada katarakti lootel.
• Ainevahetushäired: Galaktoseemia, homotsüstinuria või teised metaboolsed häired.
• Trauma või mürgistus: Raseduse ajal saadud trauma või teatud ravimite (nagu kortikosteroidid) tarvitamine.
• Teised silmahäired: Primaarne ebastabiilne klaaskeha (PHPV) või muu silma arenguanomaalia.

Paljudel juhtudel jääb täpne põhjus siiski selgusetu.

Kaasasündinud katarakti diagnostika algab tavaliselt uusvastsündinu või imiku silmade põhjalikul kontrollil. Diagnostilised meetodid hõlmavad:

• Silma läbivalgustamine (retinoskoopia): Güdimees (oftalmoloog) kasutab spetsiaalset lampi, et hinnata pupilli refleksi ja läätse läbipaistvust. See on peamine meetod, mis tuvastab läätse udususe.
• Silma põhjalik kliniline uuring: Hinnatakse silma suurust, pilgu fikseerimist ja silmade liigutuste koordinatsiooni.
• Ultraheliuuring (B-skann): Tehakse siis, kui läätse udusus takistab võrkkesta otsest vaatlust, et hinnata võrkkesta seisundit ja välistada teisi kaasasündinud anomaaliaid.
• Süsteemne uuring: See võib hõlmata vereanalüüsi (näiteks galaktoseemia tuvastamiseks), geneetilist nõustamist ja testimist ning eriarstide (nt lasteendokrinoloogi) konsultatsiooni, et välja selgitada võimalikud aluseks olevad sündroomid või haigused.
• Ema anamnees: Küsitakse ema raseduse ajal esinenud haiguste, ravimite tarvitamise ja perekonnaloo kohta.

Kaasasündinud katarakti peamine ja ainus tõhus ravi on kirurgiline. Ravieesmärk on taastada selge optiline telg silmas, et võimaldada normaalset visuaalset ärritust võrkkennale ning stimuleerida nägemise arengut.

• Kirurgia aeg: Operatsioon soovitatakse võimalusel teha enne lapse 2-3 elukuud, et minimeerida amblyoopia riski. Mõnikord, kui katarakt on väga kerge ja ei takista nägemist, võidakse valida jälgimist.
• Operatsiooni protseduur (Lensektomia): Udune läätse eemaldatakse mikroskoopi all tehtava väikese lõike kaudu. Sageli eemaldatakse ka tagumine kapsel ja/või klaaskeha osa (viterrektomia), et vältida hilisemat udustumist.
• Nägemise korrigeerimine pärast operatsiooni: Kuna lapsel puudub looduslik läätse, tuleb nägemist korrigeerida. Valikud hõlmavad:
• Sisemine kontaktlääts (intraokulaarlääts, IOL): Kõige levinum meetod täna, kus operatsiooni ajal paigaldatakse kunstlik läätse.
• Kontaktläätsid: Spetsiaalsed pehmed või kõvad kontaktläätsid, mida kantakse päev läbi.
• Prillid: Kasutatakse mõnikord mõlema silma operatsiooni korral.
• Amblyoopia ravi (silma katmine): Pärast operatsiooni on hädavajalik intensiivne amblyoopia ravi, mis hõlmab tervema silma ajutist katmist (okklusioon), et sundida "laisa" silma tööle ja arendada selle nägemisvõimet.

Pöörduge kohe lastearsti või güdimehe (oftalmoloogi) poole, kui märkate oma vastsündinul või imikul mõnda järgmistest märkidest:

• Silma pupill ei tundu must, vaid hallikas, valkjas või halljas (leukokoria). See on kõige olulisem häiremärk.
• Laps ei näi nägevat nägusid või heledat valgust.
• Silmad ei liigu koos või üks silm hulkub pidevalt sisse või välja (alaline strabismus).
• Silma kiireid ja kontrollimatuid liigutusi (nüstagmus).
• Ebatavaline valgustundlikkus.
• Peres on esinenud kaasasündinud katarakte.

Uusvastsündinute rutiinne silmakontroll on ka väga oluline, eriti kui raseduse ajal on esinenud riskitegureid (nagu nakatumine). Ärge oodake, sest igapäevane viivitus raviga võib halvendada lõpptulemust.