Päraku fistel
Päraku fistel ehk pärakulahendus on anormaalne kanal või poor, mis ühendab päraku sisekesta (soole limaskesta) nahaga pärakust väljaspool. See tekitab pidevat või korduvat tüsistust, valu ja ebamugavustunnet.
Kelle poole pöörduda?
Päraku fistel on väike toru- või kanalitaoline struktuur, mis areneb pärakupiirkonna naha ja pärasoole vahel. See tekib tavaliselt pärast seda, kui pärakupiirkonnas olev mädanik (absess) on avanenud või sellele on tehtud lõikus, kuid haav ei ole täielikult paranenud. Fistel moodustab tee, mida mööda väike kogus soole sisu, mäda või vedelik võib välja pääseda, põhjustades pidevat niiskust, ärritust ja haavumist naha piirkonnas. See on krooniline seisund, mis ise ei parane ja vajab tavaliselt arstiabi.
- Pärakupiirkonna mädanik (analne absess): Enamik fisteleid (umbes 50%) on seotud eelnevalt ravitult või osaliselt ravitud pärakupiirkonna mädanikuga.
- Pärakukelme lõhustumine (analne lõhe): Krooniline lõhe võib tekitada põletikku ja põhjustada fistlit.
- Kirurgiline sekkumine pärakupiirkonnas: Harva võib fistel tekkida pärast proktoloogilist operatsiooni.
- Kroonilised põletikulised soolehaigused: Crohni tõbi on üks olulisemaid süsteemseid põhjusi. Umbus 25-30% Crohni tõvega patsientidest arendab mingil eluajal päraku fistlit.
- Divertikuliit
- Vähktõved pärakupiirkonnas või vaagnapiirkonnas (väga harva)
- Kiiritusravi vaagna- või pärakupiirkonnas (kiiritusproktiit)
- Nakkushaigused (näiteks tuberkuloos, HIV)
Päraku fistel on meditsiiniline seisund, mis vajab arsti diagnostikat ja ravimit. Kodune hooldus on mõeldud sümptomite leevendamiseks ja infektsiooni ennetamiseks kuni arsti juurde pääsemiseni.
1. Hügieen: Pese piirkonda hoolikalt sooja vee ja õrna, mitteärritava seebiga pärast iga tühjendust. Kuivata piirkond õrnalt lõuendiga, mitte hõõrudes. Võid kasutada kuivatavat pulbrit (nt tärklispulbrit) niiskuse vähendamiseks.
2. Soojad istuvad vannid (sitz-bath): Istu 10-15 minutit soojas vees (mitte kuumas!) 2-3 korda päevas ja pärast tühjendust. See leevendab valu, puhastab piirkonda ja parandab verevarustust.
3. Valu leevendamine: Võib võtta ilma retseptita valuvaigisteid, näiteks parasetamooli või ibuprofeeni (kui teie arst on selle lubanud).
4. Pehme toit: Söö kiudainerikast toitu (puuviljad, köögiviljad, teraviljatooted) ja joo palju vedelikku, et vältida kõvade väljaheitede teket, mis valusad on.
5. Spetsiaalsed side- ja imavad vahendid: Kasuta fistli ava katmiseks steriilseid ja imavaid sidegaase, et kaitsta nahka ja hoida riideid puhtana. Vältige tihedaid ja mittehingavaid aluspükse.
6. Vältige pingutamist tühjendamisel: Proovige vältida pikka istumist tualetil ja liigset pingutamist.
- Kõrge palavik (üle 38,5 °C), külmavärinad või üldine halb enesetunne, mis võivad viidata süsteemsele infektsioonile (sepsis).
- Järsk, tugev ja kasvav valu pärakupiirkonnas, eriti koos palaviku ja punetuse/paisumisega – võib olla mädaniku uuenemise märk.
- Rasket veritsust fistli avast või pärakust.
- Uriini eritamise raskused või valulikkus (võib viidata fistli levikule kuseteede piirkonda).
- Pärakupiirkonna ümbruse naha kiire punetus, kõvenemine või paiste, mis laieneb.
- Pidev või korduv eritis (mäda, vedelik) fistli avast.
- Pidev või korduv valu istumisel või tühjendamisel.
- Naha ärritus, sügelus või märgumine pärakupiirkonnas.
- Eelnevalt teadaoleva fistli olemasolu, mille sümptomid halvenevad.
- Kahtlus uue fistli tekke osas (uus valulik muhk või ava nahal).
Seotud uuringud: Päraku fistel
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!