Hordeolum

Kirjeldus

Hordeolum ehk tavalikumalt nimetatud „jänsilma“ on vikatiivi äge põletik, mis avaldub valuliku punetava paise või mädanikuna. See on üsna tavaline olukord, mis kujutab endast infektsiooni vikatiivi näärmetes ning põhjustab ebamugavust ja valu. Õigeaegne teadlikkus ja ravi võimaldavad enamasti kiiret ja tõhusat paranemist.

Mis on Hordeolum?

Hordeolum on äge, lokaliseerunud infektsioon vikatiivi piirkonnas, mis on põhjustatud tavaliselt bakteritest, enim kuldstafülokokist (Staphylococcus aureus). Eristatakse kahte peamist tüüpi: välis- ja sisehordeolumit. *Välishordeolum* (hordeolum externum) areneb vikatiivi või tõukenäärmete (Zeisi või Molli näärmete) infektsioonina ning on nähtav vikatiivi serval punaka-mädanikulise paistena. *Sisehordeolum* (hordeolum internum) on seotud Meibomi näärmete infektsiooniga ja paikneb vikatiivi siseküljel. Mõlemal juhul toimub näärmete ummistumine ja bakterite paljunemine, mis viib põletikulise reaktsiooni, paiste ja mäda kujunemiseni. See ei ole nägemisteravusele ohtlik, kuid võib olla väga valus ja piinav.

Sümptomid

Peamised kohalikud sümptomid

Valu ja valulikkus vikatiivi piirkonnas.
Punetus ja turse vikatiivi serval või siseküljel.
Väike, punakas-mädanikuline kühm või paise (sarnaneb näitlega).
Kohalik soojusetunne.
Kokkupuutel valulikkus.

Kaasuvad sümptomid

Pisaravool (lakrimatsioon).
Tundlikkus valgusele (fotofoobia).
Tunne, nagu oleks silma all midagi (võõrkehatunne).
Vikatiivi krambid või raskus liigutada.
Harva võib tekkida kerge nägemise hägustumine paiste tõttu.

Arengufaasid

Eelstaadium: Kohalik õrnus ja punetus, turse tekkimine.
Akutne staadium: Selge paiste kujunemine, tippvalulikkus.
Lahtistumine: Mädaniku spontaanne või raviga avandumine, mäda väljavool.
Paranemine: Paiste ja turse vähenemine mõne päeva jooksul pärast lahtistumist.

Põhjused ja riskitegurid

Hordeolumi peamiseks põhjuseks on bakteriaalne infektsioon, enamasti *Staphylococcus aureus*. Bakterid pääsevad näärmete juhtkanalitesse ja põhjustavad ummistuse ning põletiku.

Peamised riskitegurid:

Eelnevad silmapõletikud (näiteks blefariit).
Kontaktläätsede ebaõige kasutamine või hügieen.
Vananedud või kontamineeritud kosmeetika (ajuvärvi, kajal) kasutamine.
Hormonaalsed muutused või tasakaalutus.
Seedetrakti haigused.
Nõrgenenud immuunsüsteem.
Stress ja väsimus.
Toitumishäired.
Silmade hõõrumine mustaste kätega.
Suhkrutõbi (diabeet) võib suurendada infektsioonide riski üldiselt.

Diagnostika

Hordeolumi diagnoosib tavaliselt silmaarst (oftalmoloog) või perearst visuaalse silmauuringu alusel. Spetsiaalseid laboratoorseid või kujutavaid uuringuid enamasti ei vajata.

Uuringud sisaldavad:

1. Anamneesi võtmine: Sümptomite kestuse, iseloomu ja võimalike riskitegurite väljaselgitamine.

2. Välissilmauuring (inspektsioon): Vikatiivi hoolikas uurimine sidevalguse abil, et hinnata paiste asukohta, suurust ja iseloomu.

3. Biomikroskoopia (pilpa lambi uuring): Võimaldab suurendatult uurida vikatiivi struktuure ja täpselt lokaliseerida infektsiooni (välis- või sisehordeolum).

4. Diferentsiaaldiagnoos: Oluline on eristada hordeolumit teistest sarnaseid sümptomeid põhjustavatest seisunditest nagu kruup (tšaljaazion) (mis on põletikuline, kuid mitteinfektsioonne ummistus) või vikatiivi põletik (blefariit).

Ravi

Enamik hordeolumeid paraneb iseenesest 1-2 nädala jooksul. Ravi eesmärk on kiirendada paranemist, leevendada sümptomeid ja vältida tüsistusi.

Medikamentoosne ravi:

Soojad kompressid: Kõige olulisem ja esmane ravi. Puhta, sooja (kuuma, kuid mitte põletava) riidega kompressi peale panemine 10-15 minutit, 3-4 korda päevas, aitab avada ummistunud näärmet ja soodustab mäda spontaanse väljavoolu.
Silmaantibiootikumid: Antibiootikumipõhised salvid või tilgad (nt koos fusidiinhappe, kloramfenikooli või gentamitsiiniga) määratakse infektsiooni leviku vähendamiseks. Neid manustatakse tavaliselt 3-7 päeva jooksul.
Valuvaigistid: Paratamatool või ibuprofeen võib leevendada valu ja põletikku.

Kirurgiline ravi:

Väikesel protseduuril (lõikus ja dreenaaž) võidakse abi vajada juhul, kui hordeolum ei avane ise, on väga suur või püsiv (kestab üle 2 nädala). Protseduuri teeb silmaarst kohaliku tuimestuse all.

Enesekaitse ja eluviisi muutused raviks:

Ärge pigistage ega suruge paistet – see võib levitada infektsiooni.
Püsige head kätehügieeni.
Ajutiselt loobuge silmakosmeetikast ja kontaktiväntidest.
Korrake vikatiivide hoolikat puhastamist.

Millal pöörduda arsti poole?

Kuigi hordeolum on sageli kahjutu, on oluline teada, millal on vaja professionaalset abi.

Pöörduge silmaarsti või perearsti juurde, kui:

Paranemist ei toimu 1-2 nädala jooksul soojade kompresside rakendamisele vaatamata.
Valu ja turse suurenevad kiiresti.
Paiste muutub väga suureks, segab nägemist või vikatiivi liikumist.
Tekib palavik või üldine halb enesetunne.
Põletik levib näo nahale (näiteks põsele) – see võib viidata infektsiooni levikule (tselluliit).
Hordeolumid esinevad korduvalt (retsidiivid).
Teil on alus haigus (nt diabeet) või nõrgenenud immuunsus.

ERAKORRALINE ABi on vajalik, kui: