Helicobacter pylori infektsioon

Helicobacter pylori (H. pylori) on spiraalkujuline bakter, mis on spetsialiseerunud elama inimese kõhu (mao) happelises keskkonnas. See eritab ensüüme, näiteks ureaasi, mis neutraliseerib ümbruses olevat soolhappet, luues enda ümber kaitsva ammooniumikihi. See võimaldab bakteril kinnituda mao limaskesta epiteelrakkudele ja tungida nende alla, põhjustades pidevat põletikulist reaktsiooni. Pikaajaline (krooniline) põletik nõrgestab kõhu limaskesta kaitsekihti, mis võib viia gastriidini (limaskesta põletik), maohaavanditeni (peamiselt maos ja kaksteistsõrmikus) ning pikas perspektiivis suurendada vähi riski. Bakteri levib inimestelt inimesele, sageli lapsepõlves, ja võib organismis elada aastaid ilma põhjustamata konkreetseid sümptomeid.

Peamine põhjus on Helicobacter pylori bakteriga nakkus. Nakkuse levikuteed on täpselt teadmata, kuid peamised kahtlustatavad suunad on:

• Otsene kontakt: Suu-suukontakt (näiteks peresiseselt, eriti emalt lapsele).
• Fehaal-oraalne tee: Nakkuse levimine kehast eritatud ainetega, näiteks saastunud toidu või vee kaudu ebatäieliku hügieeni korral.
• I-Meditsiiniseadmete kaudu: Halvasti desinfitseeritud endoskoopide kaudu (väga harv).

Riski suurendavad tegurid:

• Elamine tihedas ühiskonnas või ebahügieenilistes tingimustes.
• Varajase lapsepõlve infektsioon.
• Elamine arengumaades või piirkondades, kus nakatumus on väga kõrge.
• Perekondlik haigestumislugu (geneetiline kalduvus).
• Tõstab tõsisemat haigestumise riski koos teiste teguritega, nagu suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine või pikaajaline mitteravitsiivsete põletikuvastaste ravimite (nt ibuprofeen) kasutamine.

H. pylori infektsiooni tuvastamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, mida valitakse olenevalt patsiendi sümptomitest ja kliinilisest olukorrast:

1. Mitteinvasiivsed meetodid (ilma endoskoopiata):

• Ureaaasi kväpi test (Kväpite test): Kõige levinum meetod. Patrient joob erilist vedelikku ja tema väljahingatavas õhus mõõdetakse süsinikdioksiidi sisaldust, mis näitab bakterite olemasolu.
• Rakukasvustiku test väljaheidetest: Bakteri tuvastamine väljaheite analüüsi teel.
• Vereanalüüs antikehade leidmiseks: Näitab varasemat kokkupuudet bakteriga, kuid ei saa eristada aktiivset infektsiooni varasemast nakkusest.

2. Invasiivsed meetodid (vajavad endoskoopiat):

• Gastroskoopia (kõhukopsutus): Kuduvõtte (biopsia) võtmine kõhu limaskestalt. Võetud proove saab uurida:
• Kiirtestiga (ureaaasi test) otse proovist.
• Histoloogiliselt (mikroskoobi all).
• Rakukasvustikul (bakteri kasvatamine).

Meetodi valik sõltub kliinilisest vajadusest näha limaskesta seisundit (näiteks kahtluse korral haavandi või muude muutuste olemasolul).

H. pylori infektsiooni ravi eesmärk on bakter täielik eradikatsioon (hävitamine), et parandada sümptomeid, ravida haavandeid ja vähendada vähiriski. Standardraviks on kolmikravi, mis kestab tavaliselt 10–14 päeva:

• Kaks erinevat antibiootikut: Et vältida bakterite resistentsuse teket. Levinud valikud on klaritromütsiin ja amoksitsüllin või metronidatsool.
• Prootonpumba inhibiitor (PPI): Ravim, mis vähendab tugevalt mao eritatava soolhappe hulka (nt omepratsool, pantopratsool). See aitab taastada limaskesta ja tõstab antibiootikumide tõhusust.

Raskeid juhtumeid või esmase ravi ebaõnnestumise korral võidakse kasutada nelikravvi, kuhu lisandub näiteks vismutisool. Pärast ravi (vähemalt 4 nädalat pärast antibiootikumide lõpetamist) on VÄGA OLULINE kontrollida ravi edukust, tavaliselt kväpi testiga. Edukalt ravimisel paranevad haavandid ja gastriit ning sümptomid kaovad. Oluline on ka tervislik toitumine ja stressi vähendamine, mis toetavad seedetrakti taastumist.

Pöörduge kindlasti perearsti või gastroenteroloogi (seedetrakti eriarsti) poole, kui teil on järgmised sümptomid, eriti kui need on püsivad või halvenevad:

• Püsiv või korduv valu ülemises kõhuosas.
• Neelamisraskused.
• Püsiv iiveldus või oksendamine.
• Ootamatu kaalulangus.
• Vere või musta, tõrvataolise väljaheide (melena) ilmumine.
• Oksendamine verd või sarnast „kohvipaksu“ materjali.

VÄGA OLULINE: Mustad väljaheited või veri oksendises on MEDITSIIINILISED HÄDAOLUKORRAD, mis võivad näidata aktiivset veritsust maohaavandist. Sellisel juhul tuleb koheselt pöörduda hädaabisse.

Samuti on soovitatav uurimine, kui teile on diagnoositud maohaavand või krooniline gastriit või kui teil on perekonnas haigestumislugu mao või seedetrakti vähki.