hapumahladus
Kirjeldus
Hapumahladus on tunne, kus maostikus olev hape liigub tagasi söögitorusse, põhjustades põletustunnet rindkeres või kurgus. See võib esineda nii harva kui ka regulaarselt, mõjutades oluliselt inimese igapäevaelu ja elukvaliteeti.
Hapumahladus (inglise keeles acid reflux) on füsioloogiline nähtus, mille korral maostikus toodetud hape voolab tagasi söögitorusse. Tavaliselt takistab seda alumine söögitorulihas (lower esophageal sphincter – LES), mis on lihaseline rõngas, mis avaneb söömise ajal toidu laskmiseks maostikku ja sulgub seejärel. Kui see lihas lõdvestub liiga sageli või on nõrk, võib hape pääseda söögitorusse. Söögitoru limaskond pole happele vastupidav, erinevalt maostiku limaskonnast, mistõttu tekkiv ärritus põhjustab iseloomulikku põletustunnet – sageli nimetatud südamekihistuseks. Ajutine hapumahladus võib tekkida näiteks pärast suure söögikorra söömist, kuid korduv hapumahladus võib viia gastrooesophageaalse refluxhaiguse (GERD) tekkeni. GERD on krooniline seisund, millega kaasnevad sagedasemad sümptomid ja võimalikud tüsistused nagu söögitoru põletik (oesofagiit), Barretti söögitoru (eelvähkkolle) või söögitoru kitsenemine. Hapumahladuse mehhanism hõlmab ka muid tegureid, nagu söögitoru liikumishäired, maostiku tühjenemise aeglustumine või liigne happe tootmine.
- Liiga suured söögikorrad või kiire söömine
- Rasvane, praetud või vürtsirohke toit (nt šokolaad, tsitrusviljad, tomatid, sinep, sibul)
- Alkohol, kofeiin (kohv, tee) või karastusjoogid
- Rasedus – hormonaalsed muutused ja kõhuõõne surve suurenedes
- Rõivaste surve kõhu piirkonnas (tihedad vööd, püksid)
- Stress ja ärevus, mis võivad lõdvestada söögitorulihat
- Suitsetamine (nikotiin nõrgestab söögitorulihat)
- Söömine 2–3 tunni jooksul enne magamist
- Mõned ravimid (nt aspiriin, mittedepolariseerivad lihaslõdvestid, rahustid)
- Hiaalusehernia (maostiku söögitoru ava laienemine, mis võimaldab maostiku osal söögitorusse tõusta)
- Ülekaalulisus või rasvumine – suurendab kõhuõõne survet
- Gastrooesophageaalne refluxhaigus (GERD)
- Suhkurtõbi (diabeet võib põhjustada neuropaatiat, mis mõjutab seedetrakti)
- Sklerodermia ja muud autoimmuunhaigused
- Zollinger-Ellisoni sündroom (haruldane seisund, mis põhjustab liigset happe tootmist)
- Maovähk või söögitoru vähk
- Söögitoru motiliteedihäired (nt ahalasia)
- Krooniline kõhupõletik või maohaavandid
Hapumahladuse sümptomeid saab tõhusalt leevendada järgmiste elustiili ja toitumise muutustega: 1. Toitumine: Sööge väiksemaid portsjone, kuid sagedamini (4–6 korda päevas). Vältige toite, mis hapumahladust provotseerivad (rasvane, vürtsikas, hapu toit). Toidud, mida soovitatakse: tervislikud rasvad (oliviõli), kiudainerikad toidud (teraviljad, köögivili), vähese happesisaldusega viljad. 2. Elustiil: Tõstke peaotsa magamise ajal 10–15 cm võrra (kasutades patju või voodi jaluste all tõstmist) – see takistab happe tagasivoolu öösiti. Lõpetage suitsetamine, sest nikotiin lõdvestab söögitorulihat. Vähendage kaalutugevust, kui teil on ülekaal. Vältige pingutavaid harjutusi kohe pärast söömist. 3. Ravimid: Ilma retseptita antatsiidid (nt magnesium- või alumiiniumhüdroksiid) neutraliseerivad hapet kiirelt, kuid mõju on lühiajaline. H2-blokaatorid (nt ranitidiin, famotidiiin) vähendavad happe tootmist ja toimivad kauem. Prootonipumba inhibiitorid (nt omepratsool, esomepratsool) on tõhusamad krooniliste sümptomite korral. Enne pikaajalist kasutamist konsulteerige arstiga. 4. Stressihaldus: Kasutage lõdvestustehnikaid nagu meditatsioon, sügav hingamine või jooga, et vähendada stressi, mis võib hapumahladust soodustada. 5. Muud nõuanded: Kanduge labaseid rõivaid, et vältida kõhu piirkonna survet. Vältige alkoholi ja kofeiini, eriti tühja kõhuga. Joo piisavalt vett, kuid mitte liiga palju koos söögiga.
- Rasked või ägedad rinnusvalud, eriti kui need kiirgavad kätte, kaela või lõuga (võib olla südameinfarkti märk)
- Oksendamine, mis sisaldab verd või näeb välja nagu kohvipaks (tumepruun)
- Mustad või tärklisega sarnanevad väljaheited (võib viidata seedetrakti veritsusele)
- Raske neelamishäire või valud neelamisel (düsfagia või odünofaagia)
- Soovimatul kaalulangus ilma selge põhjuseta
- Anemia sümptomid: pidev nõrkus, väsimus, kahvatus, peapööritus
- Pidev või halvenev köha, kurgupõletik või kähe hääl
- Rinnaõõne valu, mis ei leevendu tavaliste ravimitega või muutub sagedasemaks
- Korduv kõrile minek või toidu kinnijäämine kurgus