Moo põletik

Kirjeldus

Moo põletik on seedekulgla limaskesta ärritus või põletik, mis põhjustab valu, ebamugavustunnet või põletikulaadseid tundeid kõhu ülemises osas, tavaliselt pärast söömist.

Moo põletik (gastriit) on seedesüsteemi ühe olulisima osa – moo – limaskesta põletikuline seisund. Moo on kott, mis vastutab toidu esmase töötlemise eest. Terve moo limaskest on kaetud kaitsekihtiga, mis kaitseb seda seedemahla, eriti vesinikkloriidhappe (soolhappe) eest. Kui see kaitsekihk kahjustub või nõrgeneb, hakkab soolhape ärritama moo limaskesta, põhjustades põletikku. See ärritus võib olla äge (lühiajaline) või krooniline (pikaajaline). Äge põletik võib tekkida ootamatult ja olla valulik, samas krooniline põletik areneb aja jooksul ning võib sageli olla leebeim, kuid püsiv. Moo põletik ei ole sama, mis mao haavand, kuigi mõlemad on seotud limaskesta kahjustusega. Haavand on tegelik pragu või haav limaskestas, samas põletik on üldine põletikuline reaktsioon.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Toitumisharjumused: liiga vürtsikas, hapu või rasvane toit; liiga suured portsjonid; kiirtoit.
  • Stimulantide tarbimine: suitsetamine; alkoholi liigtarbimine; kohvi ja teiste kofeiiniga jookide liigne tarbimine.
  • Stress ja ärevus: pikaajaline psühholoogiline stress võib suurendada mao hapete eritumist ja kahjustada kaitsemehhanisme.
  • Mõned ravimid: mitte-steroidsed põletikumit (nt ibuprofeen, aspirin) võivad ärritada moo limaskesta. Teatud antibiootikumid või rauapreparaadid võivad samuti põhjustada ärritust.
  • Toitumata jätmine või ebatavaline söömise rütm (nt pikkade vahedega söömine).
Rimtamat haigused või seisundid
  • Helicobacter pylori (H. pylori) infektsioon: see bakter on üks peamisi põhjuseid kroonilisele moo põletikule ja maohaavanditele. See nakatab moo limaskesta.
  • Autoimmunne gastriit: harvem esinev seisund, kus organismi immuunsüsteem ründab omasoodu moo limaskesta rakke.
  • Atroofiline gastriit: pikaajaline põletik viib moo limaskesta õhenemiseni ja seedenäärmete hävimiseni.
  • Pernitsiozne aneemia: B12-vitamiini puudus, mis võib tekkida atroofilise gastriidi tagajärjel.
  • Reflukshaigus (GORD): mao sisu tagasivool söögitorru võib kaasneda moo limaskesta ärritusega.
  • Mitteterapeutiline: Crohni tõbi või muud kroonilised põletikulised haigused seedetraktis.

Kergema moo põletiku korral võib proovida järgmisi meetmeid enne arsti poole pöördumist:

1. Kohanda toitumist: Vältige ärritavaid toite – teravaid vürtsikuid, hapukaid, väga rasvaseid toite, šokolaadi, tsitrusvilju, tomatit. Sööge väiksemaid portsjone, kuid sagedamini (nt 5-6 korda päevas). Sööge rahulikult ja põhjalikult närides.

2. Piiranguid tarbimisele: Loobuge suitsetamisest ja piiratage alkoholi tarbimist. Vähendage kohvi, musta tee ja karastusjookide tarbimist.

3. Stressi vähendamine: Proovige lõdvestumistehnikaid – sügav hingamine, jalutuskäigud, meditatsioon, piisav uni.

4. Ilma retseptita saadavad ravimid: Antatsiidid (nt magnesium- või alumiiniumhüdroksiid) neutraliseerivad mao happesid ja leevendavad kiiresti sügelemist. Võite proovida ka H2-retseptorite blokaatoreid (nt ranitidiini) või prootonipumba inhibiitoreid (nt omepratsooli), mis vähendavad hapete tootmist. NB! Kasutage neid lühiajaliselt ja loetage juhendeid. Kui sümptomid püsivad üle nädala, pöörduge arsti poole.

5. Jooge piisavalt vett, kuid mitte suurtes kogustes söögi ajal.

6. Kandke lahtriid riideid, mis ei suru kõhtu.

KIIRLOOD abi on vajalik (helistage 112 või sõitke kiirlauda), kui teil on mõni järgmistest sümptomitest:
  • Äge, lõikav või sööstva iseloomuga kõhuvalud, eriti kui need levivad selja või õlgade piirkonda (võib viidata mao läbistamisele või kõhukelme põletikule).
  • Vomitamine verest või sarnaneb kohvipaksuga.
  • Must, tärkliset (tõrvataoline) väljaheide, mis võib tähendada seedetrakti veritsust.
  • Tugev peapööritus, nõrkus, kiire pulss, hingeldus, külm higi (šoki märgid).
  • Rasked neelamishäired või väljaheidete täielik puudumine.
Pöörduge PEREARSTI poole nii kiiresti kui võimalik (sama või järgmisel päeval), kui:
  • Moo põletiku sümptomid (valu, sügelus) püsivad või halvenevad, hoolimata 7–10-päevasest kodusest ravist.
  • Kaotate isu või kaotate soovimatult kaalu.
  • Teil on korduv oksendamine või pidev iiveldus.
  • Teil on valu või ebamugavustunne söömisel või neelamisel.
  • Teil on teadaolev anamnees H. pylori infektsioonist, maohaavand või perekonnas on esinenud mao- või söögitoruvähki.