Epiteelne munasarjane kasvaja

Epiteelne munasarjane kasvaja on pahaloomuline kasvaja, mis areneb munasarjade väliskihist (epiteelist). See moodustab umbes 85-90% kõikidest munasarjapõletiku juhtudest. Haigus algab tavaliselt ühes munasarjas, kuid võib levada teisele munasarjale ning kõhuõõnde ja teistesse elunditesse. Kasvaja võib olla erineva agressiivsusega ning jaguneb mitmeks alamtüübiks (nt seroosne, muhkne, endometrioidne, selgerakuline), mis mõjutavad raviplaani ja prognoosi. Pikemas perspektiivis võib haigus kahjustada reproduktiivorganeid, limaskestu ja põhjustada vedeliku kogunemist kõhuõõnde (atsiit).

Epiteelse munasarjane kasvaja täpset põhjust ei teata, kuid on tuvastatud mitmeid tegureid, mis suurendavad haigestumise riski. Pärilikud tegurid on olulised: mutatsioonid BRCA1 ja BRCA2 geenisides suurendavad riski märkimisväärselt. Samuti suurendab riski isiklik või lähedaste perekonnalugu munasarjane kasvaja, rinnane kasvaja või emakane kasvaja kohta. Naistel, kes pole kunagi sünnitanud (nullipaarsed) või saanud rasedaks, on suurem risk. Vanus on oluline tegur – risk suureneb oluliselt pärast 50. eluaastat. Varane menstruatsiooni algus või hiline menopaus (üle 52 aasta) suurendab ovulatsioonitsüklite arvu ja seega ka riski. Elustiiliteguritest on seostatud riski suurenemist rasvumise ja suitsetamisega.

Diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja günekoloogilise uuringuga, mille käigus arst hindab munasarjade suurust ja struktuuri. Peamised diagnostilised meetodid hõlmavad kõhuõõne transvaginaalset ultraheliuuringut, mis võimaldab visualiseerida munasarju ja tuvastada kahtlasi moodustisi. Vereanalüüsid on olulised: tumormarker CA-125 tase võib olla tõusnud, kuigi see ei ole spetsiifiline vaid sellele haigusele. Lisaks võidakse kasutada teisi markereid (nt HE4). Lõpliku diagnoosi kinnitab biopsia, mida tehakse tavaliselt kirurgilise interventsiooni käigus. Haiguse leviku ulatuse hindamiseks tehakse kõhu- ja vaagna arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI). Mõnikord võidakse teha ka PET-CT uuring.

Raviplaan sõltub haiguse staadiumist, patsiendi üldtervisest ja soovidest ning kasvaja histoloogilisest tüübist. Peamine ja kõige efektiivsem ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Tavaliselt tehakse hüsterektomia koos mõlema munasarja ja munajuhade eemaldamisega (bilateraalne salpingo-ooforektomia), samuti võetakse biopsia kõhuõõne erinevatest kohtadest (staažimine). Edasisenenud haigusega patsientidele eemaldatakse võimalikult palju kasvajakude (tsütoreduktsioon). Peaaegu alati järgneb kirurgiale keemiaravi, mis on mõeldud järelejäänud vähirakkude hävitamiseks. Tavapärased ravimid hõlmavad platina- ja taksaanipõhiseid preparaate. Sihtmärkravi (näiteks PARP-inhibiitorid) on muutunud oluliseks ravivalikuks, eriti patsientidel, kellel on BRCA mutatsioon. Hormoonravi võib olla efektiivne mõne alamtüübi korral. Toetusravi (valu-, iiveldus- ja toitumisnõustamine) on oluline osa täielikust ravikavast.

Oluline on konsulteerida günekoloogi või perearstiga, kui märkad endal sümptomeid, mis on uued, eriti kui need püsivad pikemat aega (enam kui 2-3 nädalat) ja ei seostu selgelt muude tervisehädadega. Kiire konsultatsioon on vajalik, kui esineb järgmist: pidev kõhuvalu või krambid, märgatav kõhu suurenemine või puhitus, kiire kaalulangus ilma põhjuseta, pidev väsimus ja nõrkus või söögiisu täielik kaotus. Eriti oluline on olla tähelepanelik, kui sul on suurenenud risk (nt tugev perekonnalugu munasarja- või rinnavähi kohta). Ära lükka arstikülastust edasi, sest varane avastamine on epiteelse munasarjane kasvaja puhul ülioluline edukaks ravitulemuseks. Kui diagnoos on juba tehtud, järgi rangelt ravijuhi ja onkoloogi juhiseid.