Emakakas polüüp
Kirjeldus
Emakakas polüüp on kasvaja, mis kujuneb emaka limaskesta või emakaõõne koe kasvuna. Kuigi enamik polüüpe on healoomulised, võivad need põhjustada ebamugavusi, näiteks ebaregulaarset verejooksu või viljatust. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on olulised patsiendi heaolu ja tervise säilitamiseks.
Emakakas polüüp (ka uteriinne polüüp) on peamiselt healoomuline kasvaja, mis kujuneb emaka limaskesta (endomeetriumi) või emakakaela koe rakketest. See koosneb sidekoest, veresooni ja endomeetriumi rakkudest ning kinnitub emakaõõne või emakakaela seinale, sageli varre abil. Polüübid võivad olla üksikud või mitu, ning nende suurus võib varieeruda mõne millimeetri kuni mitu sentimeetri suuruste kasvajatena. Kuigi suurem osa on mitterakendegsed, on oluline need jälgida, sest teatud tüüpidel võib olla suurem risk arenguks ebasoodsamas suunas.
- Ebaregulaarne menstruaaltsükkel või verejooksu hulga muutumine.
- Kauakestvad või erakordselt tugevad menstruatsioonid (menorraagia).
- Verejooks menstruatsioonide vahel (metrorraagia) või pärast menopausi.
- Võimendunud kõhu- või seljavalud menstruatsiooni ajal.
- Raskused rasestumisega või korduvad raseduskatkestused (mõnel juhul).
- Väga harva - kahvatuse sümptomid (nõrkus, väsimus) tugeva verejooksu tõttu.
- Kahvatu nahk või limaskestad aneemia korral.
- Väheseid sümptomeid või nende täielik puudumine (sageli avastatakse juhuslikult kontrolluuringutel).
Emakakas polüüp tekkimise täpne põhjus ei ole alati selge, kuid see on seotud endomeetriumi koepaljunemisega. Peamised riskitegurid hõlmavad: hormonaalset tasakaalutust (eriti östrogeeni ja progesterooni vahekord), mis soodustab limaskesta kasvu; vanust - sagedasem naistel enne ja pärast menopausi; raske ülekaalulisust (rasvkoe suurenenud östrogeenitootmine); geneetilist eelsoodumust (perekonnalugu); teatud ravimite pikaajalist kasutamist, näiteks tamoksifeeni (vähiravi); kroonilist emakapõletikku või muid põletikulisi protsesse emaka piirkonnas.
Polüübi kahtlus tekib tavaliselt sümptomite põhjal. Täpseks diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid: transvaginaalset ultraheliuuringut (TVU), mis on esmane meetod emakaõõne ja -kaela struktuuri hindamiseks; hüsteroskoopiat - spetsiaalse optilise seadme abil emakaõõne otsevaatlust, mis võimaldab polüüpi näha ja kohe biopsiat võtta või eemaldada; sonohüstergraafiat (ultraheli koos vedelikuga emakaõõnes), et saada selgem pilt; endomeetriumi biopsiat või kürettaaži (kürettimist), kus võetakse koe proove patoloogiliseks analüüsiks, et välistada rakendegsed muutused.
Ravi sõltub polüübi suurusest, sümptomitest, patsiendi vanusest ja soovist saada last. Peamised ravivõimalused on: hüsteroskoopiline polüpektoomia - kõige tavalisem ja tõhusam meetod, mille käigus polüüp eemaldatakse spetsiaalse instrumendiga emakaõõnes ilma suuremaid lõikeid tegemata; medikamentoosne ravi - hormonaalsed ravimid (progestiine või hormoonspiraal), mis võivad aidata sümptomeid kontrollida, kuid harilikult polüüpi täielikult ei eemalda; kürettaaž (kürettimine) - traditsiooniline meetod, kuid vähem täpne kui hüsteroskoopia; emaka eemaldamine (hüsterektomia) - kaalutakse väga harvadel juhtudel, kui on palju suuri polüüpe, tugevad sümptomid ja patsient ei soovi enam lapsi. Pärast eemaldamist saadud koe uuritakse alati histoloogiliselt.
On oluline konsulteerida günekoloogiga järgmiste märkide ilmnemisel: ebaregulaarse, eriti tugeva või pikaajalise menstruatsiooniga; verejooksuga menstruatsioonide vahel või pärast menopausi, mis on eriti "punane lipp"; alajääva rasestumise või korduvate raseduskatkestuste korral; pidevate või tugevnate kõhu- või seljavalude korral menstruatsiooni ajal; aneemia sümptomite (pidev väsimus, hingeldus, kahvatus) ilmnemisel. Paljud polüübid on sümptomiteta, seetõttu on regulaarsed günekoloogilised kontrollid (sealhulgas ultraheliuuringud) olulised nende varaseks avastamiseks, eriti riskirühma kuuluvatel naistel.