Operatiivne hüsteroskoopia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Operatiivne hüsteroskoopia on invasiivne günekoloogiline protseduur, mille eesmärk on diagnoosida ja ravi vajadusel korrigeerida emakaõõne struktuurseid muutusi. See toiming võimaldab arstil vahetult visualiseerida emaka sisepinda ning teha vajalikke sekkumisi, nagu polüübi eemaldamine või adhesioonide lahustamine. Protseduuri tehakse sageli narkoosiga ning see on oluline vahend patsientidele, kellel esineb hemorraagilisi sümptomeid või viljakusprobleeme.

Funktsioon
  • Diagnoosida ja ravi emakaõõne patoloogilisi seisundeid (nt polüübid, müroomid, adhesioonid).
  • Võimaldab vahetut visuaalset kontrolli ja täpset sekkumist ilma avatud operatsioonita.
  • Kasutatakse ka viljakuse uurimisel ja emaka kaasasündinud anomaaliate korrigeerimisel.
Protseduuri olemus
  • Minimaalselt invasiivne kirurgiline meetod, mis viiakse läbi emakakaudu.
  • Kasutatakse spetsiaalset optilist instrumenti (hüsteroskoopi), mis edastab pildi monitorile.
  • Võimaldab samaaegset diagnostikat ja ravi, vähendades taastumisaega võrreldes traditsioonilise kirurgiaga.
Protseduur
  • Patsient asetatakse günäkoloogilisele toolile ning antakse narkoos (üld- või selgroogsus).
  • Emakakael laiendatakse ning emakasse sisestatakse õhuke hüsteroskoop, mis täidetakse steriilse vedelikuga või gaasiga parema nähtavuse saamiseks.
  • Arst uurib süstemaatiliselt emakaõõnt, visualiseerib leide ning teeb vajadusel biopsiaid või kirurgilisi manipuleerimisi spetsiaalsete instrumentide abil.
  • Protseduur kestab tavaliselt 15-60 minutit, sõltuvalt keerukusest.
Ettevalmistus
  • Enne protseduuri on vajalik günäkoloogiline konsultatsioon, vereanalüüsid ja infektsioonide testimine.
  • Soovitatakse mitte süüa ega juua teatud aega enne narkootikumide manustamist.
  • Menstrutsioonitsüklis valitakse operatsiooniks sobiv aeg (tavaliselt pärast menstruatsiooni).
Sagedased leiud ja struktuurmuutused
  • Emakapolüübid või müroomid (emakalihasõõrmed), mis võivad põhjustada liigset menstruaalveritsust ja valu.
  • Emaka adhesioonid (Ashermani sündroom), mis tekivad nakatumise või eelmise kõõrdooperatsiooni tõttu ja võivad põhjustada viljatust.
  • Emaka kaasasündinud anomaaliad (nt emaka vahesein), mis võivad mõjutada raseduse kulgemist.
  • Hüperplaasia või kartsinoomi kahtlus, mis nõuab biopsiat täpsema diagnoosi jaoks.
  • Kaelikaneerikute (IUD) asukoht või selle eemaldamise raskused.
Meditsiinilised põhjused
  • Ebamäärased või rasked emakaveritsused (menoragia, metroragia).
  • Viljakushäired või korduvad raseduskatkestused.
  • Ebatavaliste leidude (näiteks polüüpide või müroomide) kinnitus ja eemaldamine, mis leiti ultraheliuuringul.
  • Eelmise kirurgilise sekkumise (nt sünnitusejärgsete jääkide) järel tekkinud tüsistuste lahendamine.
Spetsialistid
  • Günäkoloog
  • Viljakusarst (reproduktoloog)