Corpus luteum cista (kollaselnese tsüst)
Kirjeldus
Corpus luteum cista on väike, vedelikku sisaldav moodustis munasarjas, mis tekib tavaliselt ovulatsiooni ehk munasarja kokkupuutel. See on väga levinud ja enamasti täiesti kahjutu ning kaob iseenesest. Siiski võib see mõnikord põhjustada valu või muid tüütuid sümptomeid, mis nõuavad arsti tähelepanu.
Corpus luteum cista on funktsionaalne tsüst, mis areneb korpuse luteumi sees – see on ajutine hormoone tootev kude, mis tekib munasarjas pärast ovulatsiooni. Tavaliselt peaks see kude pärast mõne nädala jooksul lagunema, kui rasedust ei tekkinud. Mõnikord aga täitub see vedelikuga ja jääb alles, moodustades tsüsti. See tsüst on enamasti ümmargune, õhuke seintega ja täidetud selge vedelikuga. See on üks levinumaid munasarjade tsüste ning ei ole vähkkasvaja ja ei põhjusta viljatusust.
- Sümptomid puuduvad – tsüst avastatakse juhuslikult ultraheliuuringul.
- Kerged kõhu- või vaagnaalused, tavaliselt tsüsti asukoha poolsel küljel.
- Hilinenud menstruatsioon või ebaregulaarne tsükkel.
- Valu rinnades.
- Äge, tugev kõhuvalu tsüsti lõhkemise või keerdumise (tsüsti torsiooni) korral.
- Valu suguelundite läheduses suhtlemise ajal.
- Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kui tsüst surub soolestikule.
- Sagedamini urineerimise vajadus, kui tsüst surub kusile.
Corpus luteum cista põhjustab tavaline füsioloogiline protsess – ovulatsioon. Pärast munaraku vabanemist moodustub korpus luteum, mille ülesanne on toota hormoone (eriti progesterooni) võimaliku raseduse toetamiseks. Kui korpus luteum ei lagune normaalselt, võib see täituda vedelikuga ja moodustada tsüsti. Riskitegurite hulka kuuluvad: hormonaalsed tasakaalutus, sealhulgas viljatususe ravimid (ovulatsiooni ergutajad), endometrioos, eelnevate munasarjatsüstide olemasolu ning rasedus – väga harva võib korpuse luteumi tsüst jääda alles raseduse ajal.
Corpus luteum cista diagnoositakse peamiselt vaagna ultraheliuuringu (ultraheliga) abil. See on kiire ja valutu meetod, mis võimaldab visuaalselt näha tsüsti suurust, kuju ja sisu. Arst võib soovida ka vereanalüüsi hormoonide (näiteks progesterooni) või rasedustesti (beta-hCG) taseme kontrollimiseks, et eristada seda teistest seisunditest, näiteks ektopilisest rasedusest. Enamasti ei ole vaja täiendavaid uuringuid nagu MRI või CT, kui ultraheliuuringu tulemused on selged ja tsüst on väike ning tüüpilise välimusega.
Enamik corpus luteum tsüste ei vaja spetsiifilist ravi, sest nad imenduvad ise 1–3 menstruaaltsükli jooksul. Peamine ravimeetod on jälgimine – arst võib soovitada kontrollultraheliuuringut 2–3 kuu pärast, et veenduda tsüsti kadumises. Kui tsüst põhjustab valu, võib soovitada valuvaigisteid (nt ibuprofeeni). Hormonaalsetel rasestumisvastastel tabletitel võib olla kasulik mõju, kuna need vähendavad ovulatsiooni ja uute tsüstide teket. Väga harvadel juhtudel – näiteks tsüsti lõhkemise, keerdumise, väga suure suuruse või püsivate sümptomite korral – võib olla vaja kirurgilist sekkumist (laparoskoopiat), et tsüst eemaldada, säilitades munasarja.
Pöörduge oma perearsti või naistearsti poole kohe, kui kogete järgmisi sümptomeid, mis võivad viidata tsüsti lõhkemisele, keerdumisele või teisele tüsistusele:
- Äkiline, terav ja tugev kõhu- või vaagnavalu.
- Valu, millega kaasneb iiveldus, oksendamine või palavik.
- Kerge peapööritus, nõrkus või teadvuse muutused (šoki märgid).
- Kiire südame löögisagedus.
- Kõhu või vaagna piirkonna erakordne tundlikkus või pingeetunne.
Samuti on soovitatav konsulteerida arstiga, kui teil on püsivad või korduvad kõhuvalud, menstruaaltsükli häired või muud eelpool kirjeldatud mured.