Barretti söögitoru
Kirjeldus
Barretti söögitoru on seisund, kus söögitoru alumises osas asendub soolestiku sarnaste limaskestaga. See ei ole vähk iseenesest, kuid on tuntud eelvähkkolle, kuna see suurendab söögitoru adenokartsinoomi riski märkimisväärselt. Selle tõttu on oluline, et sellise muutuse olemasolu korral järgitakse regulaarseid jälgimisprogramme.
Barretti söögitoru on haiguslik seisund, mille korral söögitoru normaalset lameepiteeli asendab paksu soolelimaskesta sarnane epiteel. See metaplasiaks nimetatav muutus on keha kohanemisreaktsioon pikaajalisele gastrosoolestikurefluksi (GÖRDH) ehk maohappe tagasivoolule söögitorru. Pidev hapnik kokkupuude põhjustab limaskesta struktuuri muutuse. Peamine mure on selles, et see muutunud kude võib aja jooksul muutuda düsplastiliseks (eelvähkkolle) ja lõpuks areneda adenokartsinoomiks – söögitoru vähi tüübiks. Barretti muutust iseloomustabgi see eelvähkkolle potentsiaal, mistõttu patsient vajab regulaarset endoskoopilist jälgimist.
- Barretti söögitoru ise sümptomeid põhjuslikult ei teki. Kõik sümptomid on seotud sellega põhjustanud aluseks oleva gastrosoolestikurefluksi haigusega (GÖRDH).
- Põletikuline tunne rinnus (heartburn), mis tõuseb üles kurgu suunas.
- Regurgitatsioon – maosisu või happe tagasivool suhu, mis tekitab hapu või mõru maitset.
- Rindkere valu, mis võib meenutada südameprobleeme.
- Raskused neelamisel (düsfaagia) või valulik neelamine (odonofaagia).
- Krooniline köha või kurgupõletik.
- Hääl muutub kareks.
- Tunne, nagu oleks kurgus kummitis (globiuse tunne).
- Ülemise kõhu piirkonna ebamugavustunne.
Barretti söögitoru peamine põhjustaja on pikaajaline, raskekujuline gastrosoolestikurefluksi haigus (GÖRDH). Mitmed tegurid suurendad riski selle arenguks:
- Pikaajaline GÖRDH: Mida kauem ja tugevam on refluks, seda suurem on risk.
- Vanus ja sugu: Sagedamini diagnoositakse meestel ja üle 50-aastastel.
- Rasvumine (eriti kõhuõõne rasvumine): Suurendab sisemist rõhku ja soodustab refluksi.
- Tobakasuitsutamine: Oluliselt suurendab nii GÖRDH kui ka Barretti söögitoru ja söögitoruvähi riski.
- Peresugu: Barretti söögitoru või söögitoruvähi anamnees perekonnas suurendab isiklikku riski.
- Valge rassi kuuluvus: Levinum valgetel europiididel.
- Hiataalhernia: Toimib soodustavana maohappe tagasivoolule.
Barretti söögitoru diagnoosimise kuldstandard on ülemine gastroskoopia (endoskoopia) koos biopsiaga. Protseduuri ajal viiakse söögitorru peen toru, mille otsas on kaamera. Arst hindab limaskesta värvust ja tekstuuri. Barretti muutuse korral on limaskesta roosa (nagu söögitorul) asemel sametjas ja oranžikas-punakas (sarnaneb soolelimaskestaga). Kindlaks tegemiseks võetakse muutunud piirkonnast väikesed koeproovid (biopsiad), mida uuritakse mikroskoobi all, et tuvastada epiteeli tüüp ja võimalikud düsplastilised muutused (eelvähkkolle). Täiendavalt võidakse kasutada ka pH-monitooringut happesuse mõõtmiseks söögitorus ja manomeetriat söögitoru lihastooni hindamiseks.
Ravi eesmärgid on:
1. Kontrollida aluseks olevat gastrosoolestikurefluksi haigust ja leevendada sümptomeid.
2. Takistada Barretti muutuse edasist arengut ja düsplaasia tekket.
3. Eemaldada düsplastiline või varajane välikude, et vältida invasiivset vähki.
Ravivõtted:
- Elustiili muutused: Kaalulangus, toidunõuanded (väikesed portsjonid, õhtusöök mitte hiljem kui 3 tundi enne magamaminemist), alkoholi ja tubaka tarbimise lõpetamine, peatsi tõstmine voodi peaotsas.
- Ravimid: Proteonpumba inhibiitorid (PPI-d) on alusravi, et vähendada maohappe eritust ja lasta limaskestal paraneda. Kasutatakse ka happeblokaatoreid ja antatsiide.
- Endoskoopiline ravi (ablasioon): Kui on tuvastatud kõrge astme düsplaasia või varajane vähk, kasutatakse muutunud koe hävitamiseks meetodeid nagu raadiosagedusablatsioon (RFA), külmütlus (kryoterapia) või endoskoopiline mükosektoomia.
- Jälgimine: Ilma düsplaasiata Barretti korral soovitatakse regulaarseid gastroskoopia kontrolli uuringuid (näiteks iga 3–5 aasta tagant), et jälgida muutusi.
- Kirurgia: Refraktoorsel GÖRDH-juhul võidakse kaaluda fundoplikatsiooni operatsiooni, et parandada söögitoru alumise lihasvõru funktsiooni.
On oluline otsida arsti abi järgmistel juhtudel:
- Kui refluksi sümptomid (põletik rinnus, happe tagasivool) esinevad mitu korda nädalas või on kestnud aastaid.
- Kui on teada, et Teil on pikaajaline GÖRDH ja Teil muutuvad sümptomid või tekivad uued (nt neelamisraskused).
- Isikul või lähedastel sugulastel on Barretti söögitoru või söögitoruvähi anamnees.
- Väljasuretmata kaalulangus ilma selge põhjuseta.
- Rindkere valu, eriti kui see on tugev või kiirgab käesse või kaela (vajab südameprobleemide välistamist).
- Veri oksendamisel või tuhkhall väljaheide.
Kroonilise refluksi korral võib arst soovitada sõltumata sümptomitest screening-endoskoopiat, et hinnata Barretti söögitoru riski, eriti kui Teil on mitu riskitegurit.