Bakteriaalne keratiit

Bakteriaalne keratiit on sarvkesta – silma eesmise läbipaistva kesta – põletik, mida põhjustavad patogeensed bakterid. Sarvkest on oluline optiline struktuur, mis murrab valgust ja kaitseb silma sisekulusid. Bakterid (nt Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa) tungivad sarvkesta epiteelikihti, tavaliselt läbi mikrovigastuse, ja põhjustavad seal kiirelt leviva infektsiooni ning kudedefekti (haavandi). See protsess võib viia koe hävinguni, püsiva armistumiseni ja nägemise teravuse olulise languseni. Eriti ohtlik on Pseudomonas aeruginosa infektsioon kontaktläätsede kandjatel, kuna see võib progressida erakordselt kiiresti.

Bakteriaalne keratiit tekib siis, kui bakterid läbivad sarvkesta kaitsebarjääri. Peamised teed on otsene kontaktrauma või mikrovigastused. Olulisimad riskitegurid ja põhjused on:

1. Kontaktläätsede ebaõige kasutamine: See on üks levinumaid põhjusi. Risk suureneb ööpäevaringsel kandmisel, puhta puhastusvedeliku puudumisel, läätsede kasutamisel ujumisel või aegunud läätsedevedeliku kasutamisel.

2. Silmavigastused: Taimeosade, loomaniidete või tolmu saadused silma, kriimustused, väikesed põletused.

3. Eelnevad silmaoperaatsioonid või haigused: Näiteks LASIK, katarakti operatsioon, herpes-simpleks keratiit, kuiva silma sündroom (pisarate kvaliteedi halvenemine nõrgestab kaitset).

4. Immuunsüsteemi nõrgenemine: Diabeet, HIV, pikaajaline kortikosteroidide (nt tilgad või tableid) kasutamine, kemoteraapia.

5. Keskkonnategurid: Kokkupuude saastunud veega (ujumine basseinis või järves), tolmu- või mudaosakesega tihedas töökeskkonnas ilma kaitseprillideta.

6. Silmakoha anatoomilised eripärad: Sarvkesta distroofiad või laugude suletuse häired.

Bakteriaalse keratiidi diagnoosimine on silmaeriarsti (oftalmoloogi) ülesanne ja see põhineb põhjalikul kliinilisel uuringul. Protsess hõlmab:

• Anamneesi võtmist: Arst küsib sümptomite alguse, iseloomu, kontaktläätsede kasutamise, hiljutiste vigastuste ja üldiste terviseolude kohta.
• Läätsede mikroskoopiat (biomikroskoopiat): See on kuldstandard. Spetsiaalse mikroskoobiga vaadeldakse sarvkesta pinda ja paksust, hinnatakse põletikulise fookuse suurust, sügavust, haavandi ääri ja võimalikku esinemisruumi reaktiooni.
• Sarvkesta kriimustuse võtmist ja kultiveerimist: Haavandi pinnast võetakse steriilse töriistaga proov, mis saadetakse bakterioloogilisse laborisse. See aitab tuvastada täpse bakteri liigi ja määrata tundlikud antibiootikumid.
• Spetsiaalseid värvimismeetodeid: Fluorestseiiniga värvimine näitab selgelt sarvkesta epiteeli defekti (haavandit) mustril.
• Täiendavaid pildistamismeetodeid: Raskematel juhtudel võidakse kasutada anterior segmendi optilist koherents tomograafiat (AS-OCT), et hinnata kahjustuse sügavust või keratomeetiat, et mõõta sarvkesta kõverust.

Bakteriaalse keratiidi ravi on intensiivne ja peab algama kohe pärast diagnoosi, et peatada infektsiooni levikut. Raviplaan kohandatakis vastavalt tõve raskusastmele ja vastuvõtlikkustestile.

1. Medikamentoosne ravi (ravimid):

• Antibiootilised silmatilgad: Esmaseks raviks kasutatakse laiaspektrilisi tilku (nt fluorokinoloonid või aminoglükosiidid ja tsefalogosporiinid kombineeritult). Esimestel 24-48 tunnil tilgutatakse sageli iga 15-30 minuti tagant, isegi öösel. Hiljem sagedust vähendatakse.
• Süstikud või tabletid: Väga sügavate või üldistunud infektsioonide korral võidakse manustada antibiootikume süstikuna või suukaudselt.
• Põletikuvastased ravimid: Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) leevendavad valu ja põletikku. Steroidtilku (kortikosteroidid) kasutatakse ettevaatlikult alles pärast antibiootikumide mõju algust, et vähendada jääkpõletikku ja armistumist.
• Tsüklopleegilised tilgad: Lahvendavad silma sisemisi lihaseid, leevendavad valu ja vähendavad sisekestade kleepumise ohtu.

2. Kirurgiline sekkumine:

• Terapeutiline keratoplastika: Kui medikamentoosne ravi ei mõju või on tekkinud läbistav haavand, mis ähvardab silma perforatsiooniga, siirdatakse haige sarvkesta osa doonorsarvkestaga.
• Epi- või debrideerimine: Arst eemaldab haigusliku koe mehaaniliselt, et kiirendada ravimite penetreerumist.

3. Toetusravid ja ennetamine:

• Rangelt keelatud on kontaktläätsede kandmine kuni täieliku paranemiseni.
• Soovitatakse puhkust, head üldist tervist ja kaitseprillide kandmist.
• Korrapärased kontrollkäigud on hädavajalikud ravitulemuse hindamiseks.

Bakteriaalne keratiit on silmaerakorraline seisund. Ärge oodake, kuni sümptomid iseenesest mööduvad. Pöörduge SILMISTI oftalmoloogi (silmaeriarsti) poole, kui teil esineb mõni järgmistest märkidest:

• Äkiline, tugev silmavalu, mis ei lakk aja jooksul.
• Nägemise järsk halvenemine või uduseks muutumine ühe silma piires.
• Silma intensiivne punetus koos rohelise või kollase eritisega.
• Võõrkehatunne pärast kontaktläätsede panemist või pärast silma kokkupuudet võõrkehaga (tolm, oks).
• Sümptomid, mis halvenevad kontaktläätsede kandmisel.

ERITI OLULINE on kohene abi otsimine, kui:

• Olete kontaktläätsede kandja ja sümptomid ilmnevad ööläbi kandmise järel.
• Teil on eelnev silmahaigus või teie immuunsüsteim on nõrgenenud.
• Silm on saanud füüsilise trauma.

Enne arsti juurde saabumist ärge tilgutage silmi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ega kasutage vanu antibiootikume – see võib diagnoosi raskendada. Võite pesta silma puhta veega ja kanda tumedaid prille valguse eest kaitsmiseks.