Kõhu aorti kompuutertomograafiline angiograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Kõhu aorti KT-angiograafia on spetsiaalne radioloogiline uurimismeetod, mis kombineerib kiirendatud arvutitomograafia (KT) tehnikat kontrastaine süstimisega, et saada detailseid ja kolmemõõtmelisi pilte kõhu aordi veresoonte struktuurist ja vereringest. See võimaldab täpselt hinnata aordi seina seisundit, avastada anevrüsmi, dissekitseerivat anevrüsmi, stenoose, oklusioone või muid anomaaliaid. Meetod on vähese koormusega ja annab kiire, usaldusväärse tulemuse, mis on oluline nii diagnostikas kui ravijuhendi koostamisel.

Mis on kõhu aorti kompuutertomograafiline angiograafia?

Funktsioon

Võimaldab visualiseerida kõhu aorti ja selle harude (nt neeruarterite, kõhuarterite) anatoomiat ja vereringet.
Kasutatakse kõhu aordi anevrüsmide, aordi dissekitseerimise, ateroskleroosi, stenoose, arteriitide ja muude veresoonte haiguste diagnostiliseks hindamiseks.
Annab vajalikku infole kavandatava operatsiooni, stenteerimise või muude sekkumiste jaoks.

Tehnoloogia

Põhineb kiirendatud mitmekiirelise arvutitomograafia (MSCT) tehnikal, mis teeb pildistamise väga kiireks ja vähendab radiatsioonikoormust.
Joodipõhise kontrastaine süstimise (tavaliselt veeni) abil tõuseb veresoonte kontrastsus, mis võimaldab selgelt eristada verejuhte ümbritsevatest kudedest.
Andmed töödeldakse eriprogrammidega, luues mitmekülgseid 3D-rekonstruktsioone (MIP, VRT jt).

Uurimise käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne protseduuri on vaja vereseerumi kreatiniini taset kontrollida, et hinnata neerude funktsiooni ja joodikontrastaine sallivust.
Patsient peab olema 4–6 tundi enne uuringut paastus (ei tohi süüa ega juua), välja arvatud veidi vett ravimite võtmiseks.
Tuleb teavitada arsti kõikidest allergiatest, eriti joodi- või kontrastainete suhtes, ning raseduse võimalusest.
Enamasti ei ole vaja ravimeid katkestada, kuid veriõhukuse vähendavaid ravimeid (nt warfariini) võib vajadusel kohandada.

Protseduur

Patsient asetatakse arvutitomograafi (CT) skanneri lauale ja süntakse veeni (tavaliselt küünarsoones) kontrastainet.
Skanner teeb kiirete pööretega ristlõikes pilte, kui kontrastaine levib aordi ja selle harudes.
Kogu protseduur (sh ettevalmistus) kestab umbes 15–30 minutit, tegelik skaneerimisaeg on vaid mõni sekund.
Pärast uuringut tuleb juua palju vedelikku, et kiirendada kontrastaine väljutamist.

Mida näitavad kõhu aordi KT-angiograafia leitud muutused?

Aordi seina patoloogiad

Aordi anevrüsm (kõhu aordi laienemine üle 3 cm): risk haavamiseks ja lõhkemiseks.
Dissekitseeriv anevrüsm (vere imbumine aordi seina kihtidesse): eriti ohtlik seisund.
Aordi ateroskleroos (plaagid) või kaltsifikatsioon: põhjustab veresoonte ahenemist.

Okklusiivsed ja stenoosilised muutused

Stenoos (ahenemine) või oklusioon (täielik sulgumine): võib põhjustada kõhuvalusid või isheemiat jäsemetes.
Arteriit (põletikuline veresoonte haigus), näiteks Takayasu arteriit.
Fibromuskulaarne düsplaasia: põhjustab aordi või selle harude ahenemist.

Muud anomaaliad

Aordi dissekitseerimine (intima rebend): vajab kiiret sekkumist.
Pseudoanevrüsm (verevalli katkestuse tõttu tekkinud valepagu).
Sündsused anomaaliad, näiteks aordi koartatsioon.
Operatsiooni või stenteerimise (stent-graft) järel seisundi hindamine.

Indikatsioonid: millal tehakse kõhu aordi KT-angiograafiat?

Kliinilised sümptomid ja kahtlused

Tugev äkiline kõhuvalu, seljavalu või külgvalu, mis viitab aordi katkemise või dissekitseerimise ohtule.
Kõhupimedikus pulsatseeriva massi tuvastamine.
Jäsemete isheemia sümptomid (näiteks valu, kahvatus, tuimeneemine).
Kahtlus kõhu aordi anevrüsmile, eriti patsientidel, kellel on perekonnas anevrüsmide ajalugu või kes on üle 65-aastased ja tubakatarbijad.
Kontroll-uuring pärast aordi operatsiooni või endovaskulaarset ravi (stent-graft).

Spetsialistid, kes seda käsitlevad

Vaskulaarkirurg (veresoontekirurg) – hindab operatsioonivajadust.
Interventsiooniline radioloog – tegeleb minimaalselt invasiiivsete sekkumiste (stenteerimise) planeerimisega.
Kardiolog ja internist – hindavad südame-veresoonkonna riski ja seovad leide patsiendi üldise tervisega.