Akne (vulgaarne akne)

Kirjeldus

Akne (vulgaarne akne) on üks levinumaid nahahaigusi, mis esineb enamasti noorukieas, kuid võib ilmneda ka täiskasvanutel. See on seotud näärmežässide põletikulise seisundiga ja võib oluliselt mõjutada inimese enesetunnet ning elukvaliteeti. Õigeaegne arstiabi ja pikaajaline ravi võimaldavad oluliselt parandada olukorda.

Akne ehk vulgaarne akne on krooniline näärmekoe põletikuline haigus, mis mõjutab peamiselt nägu, rinda ja selja. Haiguse aluseks on näärmekoe ületöötamine (sebum), mis koos surnud naha rakkupealse kihtiga ummistab näärmekanalikud. See loob ideaalsed tingimused bakterite (eelkõige *Cutibacterium acnes*) paljunemiseks, mis põhjustab põletikku. Tulemusena tekivad naha peale mitmesugused lööbed: komedoonid (must- ja valgepead), punased punnid (papulid), mädapungad (pustulid) ning sügavad, valulised sõlmed või tsüstid.

Mittepõletuslikud (ümbriseisundi) akne tunnused
  • Sulgunud poorid (valgepead ehk suletud komedoonid)
  • Avatud poorid (mustpead ehk avatud komedoonid)
Põletusliku akne tunnused
  • Punakad, tundlikud kühmud (papulid)
  • Mädaga täidetud pustulid
  • Sügavad, valulised sõlmed (nodulid)
  • Suured, mäda või vedelikuga täidetud moodustised nahal (tsüstid)
  • Pärast paranemist võivad jääda punased laigud (postinflamatoorsed erüteemid) või armid

Akne tekkel on mitu seotud tegurit. Peamisteks põhjusteks on hormonaalsed muutused (eelkõige androgeenide suurenemine), mis stimuleerivad näärmekoe tööd. Suurenenud näärmekogus koos naha rakupealse kiire lagunemisega põhjustab pooride ummistumist. Poorides elavad bakterid *Cutibacterium acnes* kasutavad ummistunud näärmet toiduallikana ja tekitavad põletikku. Olulist rolli mängivad ka geneetiline kalduvus, stress, mõned ravimid (nt kortikosteroidid, litium), toitumisharjumused ning kosmeetilised tooted, mis võivad nahka ummistada. Aknet ei põhjusta halb nahahügieen ega toidumäärused.

Akne diagnoosib tavaliselt dermatoloog või perearst visuaalse nahauuringu alusel. Arst hindab lööbete tüüpi (komedoonid, papulid, pustulid, nodulid), nende paiknemist ja raskusastet. Tavaliselt pole täiendavaid analüüse vaja. Raskematel juhtudel või kui kahtlustatakse hormonaalset häiret (nt polütsüstiliste munasarjade sündroomi naistel), võidakse küsida vereanalüüsi hormoonitasemete kontrollimiseks. Oluline on eristada aknet muudest nahahaigustest nagu rozatsea, perioraalne dermatiit või follikuliit.

Akne ravi sõltub haiguse raskusastmest ja on pikaajaline. Ravistrateegiad jagunevad kohalikeks ja süsteemseteks.

Kohalik ravi (kerge kuni mõõduka akne korral):

  • Retinoidid (tretinoiin, adapaleen) – normaliseerivad naha rakkupealset lagunemist.
  • Bensoiülperoksiid – toimib antibakteriaalselt ja põletikuvastaselt.
  • Atseelhape või salitsüülhape – kerge antiseptiline ja pooride puhastav toime.
  • Kohalikud antibiootikumid (nt klindamütsiin).

Süsteemne ravi (mõõduka kuni raske akne korral):

  • Süsteemsed antibiootikumid (nt doksütsükliin, minosükliin) põletiku vähendamiseks.
  • Hormonaalravi (nt kombineeritud sünnituskontrollipillid, spironolaktoon) naistel.
  • Isotretinoiin (vitamiini A derivaat) – väga tõhus raske või ravile vastupidava akne korral, kuid nõuab ranget arsti jälgimist.

Protseduurid: keemiline peeling, laserravi, fotodünaamiline ravi või komedoonide mehaaniline eemaldamine võivad olla abiks. Oluline on ka õige nahahooldus – mittekuivav puhastus, mittekomedogeenne niisutus ja päevane päiksekaitse.

Arsti konsultatsioon on soovitatav juba akne esmastel ilmingutel, et valida õige ravistrateegia ja vältida raskemaid tüsistusi. Pöörduge kiiresti dermatoloogi või perearsti poole, kui:

  • Kotipoest saadavad vahendid ei aita mõne kuu jooksul.
  • Akne on põhjustanud juba märgatavaid arme või püsivaid punaseid laike.
  • Tekivad väga valulikud, sügavad nodulid või tsüstid.
  • Akne põhjustab tõsist psühholoogilist stressi, häbi või sotsiaalset tagasitõmbumist.
  • Kahtlustate, et akne võib olla seotud mõne muu tervisehäire või ravimiga. Ärge oodake kuni olukord muutub korrigeerimatult raskeks.