Montreali kognitiivse hindamise skaala (MoCA)
Montreali kognitiivse hindamise skaala (MoCA) on kiire, tõhus ja usaldusväärne screening-test, mille eesmärk on avastada kerget kognitiivset langust või dementsust. See hinnab erinevaid aju funktsioone, nagu mälu, tähelepanu, keeleoskus ja ruumiline tajumine. Testi soovitavad peamiselt neuroloogid, psühhiaatrid ja perearstid.
Kus seda uuringut tehakse?
- Hindab mitmeid kognitiivseid domeene: lühiajalist mälu, visuaalset-ruumilist oskust, tähelepanu, keelt, kontseptuaalset mõtlemist ja orientatsiooni.
- Kasutatakse varase kognitiivse languse või Alzheimeri ja teiste dementsustüüpide tuvastamiseks.
- On tõhus eristamaks normaalne vananemine patoloogilisest mälukaotusest.
- Testi töötasid välja Ziad Nasreddine ja kolleegid Kanadas.
- See on ühekülgne paberipõhine test, mis tavaliselt võtab aega 10-15 minutit.
- Maksimaalne võimalik punktisumma on 30 punkti.
- Testi viib läbi koolitatud tervishoiutöötaja (arst, õde, psühholoog).
- Testitav sooritab ülesandeid, mis hõlmavad: nägude äratundmist ja hilisemat meenutamist, joonistamist (nt kuup ja kell), numbrilist jada, sõnade genereerimist, verbaalseid juhiseid, abstraktset mõtlemist ning küsimusi orientatsiooni kohta.
- Tulemus arvutatakse kokku saadud punktide alusel.
- Spetsiaalset füüsilist ettevalmistust ei ole vaja.
- Oluline on, et testitav oleks võimalikult virge ja tähelepanelik.
- Soovitatav on teha test hommikul, kui väsimus on väiksem.
- 26–30 punkti: Tavaliselt peetakse normaalseks kognitiivseks funktsiooniks.
- Madalama punktisumma (nt 24-25) võib olla seotud vähese haridusega, vanusega või mõne muu teguriga, mis ei pruugi tähendada haigust.
- Punktisumma alla 26 viitab võimalikule kognitiivsele langusele.
- Madalam skoor (nt alla 18-20) võib viidata mõõdukale või raskemale dementsusele.
- Levinud põhjused: Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, Lewy kehakesedega dementsus, Parkinsoni tõve dementsus, peatrauma järelsed muutused.
- Lõplikku diagnoosi ei tehta ainult MoCA testi põhjal. See on skriininguvahend, mis määrab vajaduse sügavama neuroloogilise ja psühhiaatrilise hindamise järele.
- Tulemust mõjutavad ka haridus, emakeel, nägemis- või kuulmispuuded ja psühhiaatrilised häired (nt depressioon).
- Patsiendi või lähedaste märkuste põhjal mälu- või mõtlemishäirete ilmnemisel.
- Järgneva hindamisena pärast teisi kognitiivseid kaebusi.
- Krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste (nt Parkinson) seireks.
- Peatrauma või insuldijärelse seisundi hindamiseks.
- Neuroloog
- Psühhiaater
- Geriatr (vanemaealine spetsialist)
- Perearst või sisehaiguste arst esmaseks hindamiseks
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!