Pitting edema test

Kirjeldav

Näitaja kohta

Pitting edema test on lihtne ja kiire kliiniline meetod, mille abil hinnatakse kudede turset (edemat) ja selle põhjust. Test aitab eristada painduvat (sügavat) edemat mittepainduvast, mis on oluline aluseks oleva haiguse tuvastamisel ja ravi suuna määramisel.

Funktsioon
  • Edema tüübi määramine (painduv või mittepainduv).
  • Vedeliku kogunemise raskusastme hindamine sidekoes.
  • Abi aluseks oleva haiguse (nt südame-, neeru- või maksahaiguse) kahtluse kinnitamisel või välistamisel.
Päritolu ja olemus
  • Põhineb lihtsal füüsilisel kontrollil, mida on aastakümneid kasutatud kliinilises praktikas.
  • Ei nõua keerukat seadet, vaid toimub arsti või õe poolt patsiendi füüsilise läbivaatuse raames.
Ettevalmistus
  • Patsient peaks võimalusel 5-10 minutit enne testi veetma istudes või lamades, et vedelik jaotus stabiliseeruks.
  • Testi tehakse tavaliselt säärel, hüppeliigese kohal või jalataldel, kuid võib teha ka muudel kehaosadel, kus on nähtav tursetus.
Testi tegemise käik
  • Uurija asetab oma pöidla või sõrme (tavaliselt nimetissõrme) edema piirkonnale ja rakendab kindlat, pidevat survet umbes 5-10 sekundiks.
  • Pärast survet eemaldatakse sõrm ja vaadeldakse kohe, kas nahale on jäänud nähtav süvend (duobik).
  • Hinnatakse süvendi sügavust ja seda, kui kaua see püsib (kui kiiresti see täitub).
Tulemuste registreerimine
  • Positiivne tulemus (pitting edema): Nahale tekib süvend, mis jääb märgatavaks mõneks sekundiks kuni minutiks.
  • Negatiivne tulemus: Süvendi ei teki või see täitub kohe pärast survet eemaldamist.
  • Tulemust võidakse dokumenteerida ka süvendi sügavuse järgi skaalal (nt +1 kuni +4).
Peamised põhjused
  • Südamepuudulikkus: Südame nõrgenenud pumpamisfunktsioon põhjustab vedeliku kogunemist kehas (eelkõige jalgadesse).
  • Neeruhaigused: Eriti neerupuudulikkus, kus organism ei suuda piisavalt vedelikku ja soolasid eritada.
  • Maksahaigused (nt tsirroos): Maksakahjustus võib põhjustada portaalse hüpertensiooni ja verevalgu taseme langust, mis soodustab vedeliku kogunemist kõhus (atsiidis) ja jalgades.
  • Veenide puudulikkus (nt krooniline veenide puudulikkus, sügavate veenide tromboos): Veri koguneb ja rõhk suureneb veenides, põhjustades vedeliku lekket ümbritsevatesse kudedesse.
Muud võimalikud põhjused
  • Raske toitumuspuudus (eriti valgupuudus)
  • Mõned ravimid (nt kaltsiumikanali blokaatorid, kortikosteroidid, NSAID-id)
  • Lümfivoogude häired
Kliinilised sümptomid ja leid
  • Nahka painutav tursetus jalgadel, säärtel, käteadel või ristluu piirkonnas.
  • Kaalutõus ilma selge põhjuseta.
  • Rõivaste või kingade tiheduse tundmine.
  • Lühiduse või väsimuse kaebused, mis võivad viidata südame- või neeruprobleemidele.
Soovitatav konsultatsioon eriarstiga
  • Perearst või sisehaiguste eriarst (internist) – esmane hindamine.
  • Kardiolog – kahtlus südamepuudulikkuse korral.
  • Nefroloog – kahtlus neeruhaiguse korral.
  • Gastroentroloog või hepatoloog – kahtlus maksahaiguse korral.