Lümfedema mahu mõõtmine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Lümfedema mahu mõõtmine on meetod, mida kasutatakse jäsemete või teiste kehaosade mahu täpsaks hindamiseks limfivoolu häirete korral. See võimaldab objektiivselt hinnata limfedema raskusastet, ravivajadust ja jälgida ravi tõhusust aja jooksul.

Mis on lümfedema mahu mõõtmine?

Funktsioon

Kehaosa mahu kvantitatiivne hindamine limfedema diagnoosimiseks.
Ravi tulemuslikkuse jälgimine ja edenemise dokumenteerimine.
Objektiivne alus ravivalikute ja ennetavate meetmete kohta.

Meetodid ja tehnika

Kasutatakse erinevaid meetodeid: vee nihkemeetod (volumetria), mõõdulindi meetod, bioelektriline impedantsanalüüs (BIA).
Meetod valitakse sõltuvalt asukohast, seadmete kättesaadavusest ja vajadusest täpsuse järele.
Mõõtmised võivad olla ühekordsed või korduvad muutuste jälgimiseks.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Mõõtmisele tuleb minna puhkeolekus, vältides eelnevat intensiivset füüsilist koormust.
Soovitatav on eemaldada ehted ja tihedad rõivad mõõdetavalt alalt.
Mõõtmine tehakse samal kellaajal, et vähendada päevaseid kõikumisi.

Protseduur

Spetsialist (nt füsioterapeut) märgib kindlad mõõtepunkte (nt sõrme- ja varvakuuened, liigestes).
Mahut mõõdetakse kas spetsiaalse veemahuti (volumeetri) või mõõdulindiga või tehakse bioelektriline impedantsanalüüs.
Tulemused fikseeritakse ja võrreldakse eelmiste mõõtmistega või tervet vastaspoole jäseme mahtudega.

Mida tähendab suurenenud maht?

Peamised põhjused

Lümfedema areng või halvenemine (nt pärast rinnavähi operatsiooni või kiiritusravi).
Äge põletik või infektsioon (nt erüsipel) mõõdetaval alal.
Lümfivõrgu kahjustus trauma või teise operatsiooni tõttu.

Muud tegurid

Liigne soolsisu (soolsus) või vedelikupeetus.
Veenide ebatõhusus või sügavate veenide tromboos (DVT).
Raske füüsiline koormus vahetult enne mõõtmist, mis põhjustab ajutist turse.

Indikatsioonid: millal tehakse lümfedema mahu mõõtmine?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus primaarse või sekundaarse lümfedema tekkeks (nt pärast vähiravi).
Lümfedema olemasolul raskusastme määramine ja ravivajaduse hindamine.
Kompressioonravi, manuaalse lümfdrenaazi või muude meetodite tõhususe regulaarne jälgimine.
Ennetav kontroll kõrge riskiga patsientidel.

Spetsialistid, kes seda tellivad või teevad