Venitsoonid (striae)
Kirjeldus
Venitsoonid ehk striae on nahal esinevad pikad või vagud, mis tekivad naha kiire venimise või kokkutõmbumise tõttu. Need on kahvatu- või lillakaspunased triibud, mis ajapikku muutuvad heledamaks ja on üsna levinud, eriti naistel. Kuigi need ei ole tervisele ohtlikud, võivad nad põhjustada esteetilist ebamugavust ja muret.
Venitsoonid on nahastruktuuri kahjustused, mis tekivad sidekoe kiire venimise või ülekoormuse tulemusena. Põhimõtteliselt on tegemist naha põhikihi (dermise) mikromurdumitega. Kui naha kude venib liiga kiiresti (näiteks raseduse, kiire kaalutõusu või kasvupurske ajal), puruneb selle struktuuris olev kollageen ja elastiin. See toob kaasa naha peenikeste, paralleelsete triipude või vagude tekkimise. Need triibud on algul värvilised (punased või lillakad), kuna seal on veel veresooni, kuid aja jooksul, kui veresooned ahenevad ja kollageeni uuenemine on piiratud, muutuvad nad valget või hõbedast värvi. Venitsoonid esinevad kõige sagedamini kohtades, kus naha venivus on suur: kõhu, puusade, rindade, reite ja küünarvarre piirkonnas.
- Punased, roosad või lillakad triibud nahal.
- Triibud võivad olla kerge õrnuse või sügelusega.
- Triibud on pehmel ja veidi allasurutaval nahal.
- Värvus võib muutuda, kui nahale survet avaldada (ajutiselt kahvatub).
- Triibud muutuvad ajapikku heledamaks, valgeks või hõbedaseks.
- Nahk võib tunduda õhem ja õõnes triibu kohal.
- Sügelus või tundlikkus kaob.
- Struktuur on selgelt käegakatsutav, vagune.
- Värvus ei muutu survet avaldades.
Venitsoonide peamiseks põhjuseks on naha mehaaniline venimine, kuid tegemist on sageli ka hormonaalsete ja geneetiliste tegurite kombotsiooniga.
Peamised põhjused:
- Rasedus: Kõige levinum põhjus naistel, eriti kolmandas trimestris (rasedusvenitsoonid ehk striae gravidarum).
- Kiire kaalutõus või -langus: Nahal pole aega kohaneda uute mõõtmetega.
- Puberteet: Kiire kasv võib põhjustada venitusi reitel, puusadel ja rindadel nii tüdrukutel kui ka poistel.
- Kiire lihasmassi suurenemine: Näiteks kehalise treeningu käigus.
Riski suurendavad tegurid:
- Geneetika: Kalduvus venitsoonide tekkele on sageli pärilik.
- Hormonaalsed muutused: Kortisooli taseme tõus (nii looduslik kui ka ravimite põhjustatud).
- Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine: Nii süstes kui kreemina, need nõrgendavad sidekude kiude.
- Teatud haigused: Cushingi sündroom, Marfani sündroom.
- Naha tüüp: Kuiv ja vähem elastne nahk on vastuvõtlikum.
Venitsoonide diagnostika on enamasti kliiniline ehk põhineb visuaalsel ja käega katsutaval läbivaatusel.
1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib nende tekkimise aja, kiirendavaid tegureid (rasedus, kaalumuutus) ja perekonnalugu. Triipude asukohta, värvust, suurust ja tekstuuri hinnatakse visuaalselt.
2. Valgusdermatoskoopia: Spetsiaalse suurendava seadme abil saab hinnata naha mikrostruktuuri ja verevarustust, eristades varaseid ja hiliseid venitusi.
3. Nahabiopsia: Kasutatakse väga harva, peamiselt siis, kui on kahtlus teistsuguse nahakahjustuse (nt sidekoe haiguste) osas. Mikroskoopiliselt näeb sidekoe kollageenikiudude reorganisatsiooni ja nõrenemist.
4. Hormonaalanalüüs: Soovitatakse ainult juhul, kui venitsoonid tekivad noortel meestel või ilma selge põhjuseta, et välistada hormonaalseid häireid (nt Cushingi sündroom).
Venitsoone täielikku kaotamist ei ole võimalik, kuid on olemas meetodeid, mis võivad nende välimust oluliselt parandada, muutes need vähem märgatavaks.
Kohalikud ravimid (kreemid, geelid):
- Retinoiidid (tretinoiin): Stimuleerivad kollageeni tootmist, on tõhusamad värskete, punaste venitsoonide puhul. Rasedatele ei sobi.
- Hüaluroonhape: Parandab naha hüdratatsiooni ja elastsust.
- C-vitamiini derivaadid: Aitab stimuleerida kollageeni sünteesi.
- Centella asiatica (tiigerhein) ekstrakt: Selle tõhusus on piiratud.
Protseduuriline ravi (dermatoloogi või kosmeetikaarsti poolt):
- Laserravi: Pulsvalguslaser (PDL) on efektiivne punaste venitsoonide vähendamiseks, sest see sihib verevarustust. Fraktsioneeritud laser stimuleerib uue kollageeni kasvu.
- Mikroneedling (keevitusroller): Stimuleerib nahas kollageeni ja elastiini tootmist.
- Mikrodermabraasion või keemiline peeling: Eemaldab pealiskihti, soodustades uue, tervema naha kasvu.
- Radiofrekventsravi (RF): Soojendab sügavamaid nahakihte, et kollageen kokku tõmbuda.
Tähtis on reaalsete ootuste seadmine. Ravi tulemused sõltuvad venitsoonide vanusest, tüübist ja nahatüübist. Parim tulemus on sageli mitme meetodi kombinatsioonil. Esteetilise ravi eesmärk on muuta venitsoonid sama värvi ja tekstuuriga ümbritseva nahaga.
Venitsoonid ise ei ole meditsiiniline hädaohu. Siiski on olukordi, kus arsti konsultatsioon on soovitatav või isegi vajalik:
- Kui venitsoonid tekivad kiiresti ja ulatuslikult ilma selge põhjuseta (nt ilma kaalutõusu või raseduseta), eriti noortel lastel või täiskasvanutel.
- Kui need on äärmiselt suured, punased ja valulikud.
- Kui venitsoonide tekkimisega kaasnevad muud sümptomid, nagu näiteks:
- Kiire kaalutõus koos ümariku, "kuu" näoga (moon face).
- Lihaste nõrkus.
- Kergesti tekkivad sinikad.
- Kõrge vererõhk.
- Selgroo kõverus.
- Need sümptomid võivad viidata alusevale hormonaalsele häirele (nt Cushingi sündroom) või sidekoe haigusele, mis vajavad eraldi diagnostikat ja ravi.
- Kui venitsoonid põhjustavad olulist psühholoogilist stressi ja soovite arutada esteetilise ravi võimalusi. Sel juhul on õige pöörduda dermatoloogi või kosmeetikaarsti poole.