Bakteriaalne konjunktiviit

Bakteriaalne konjunktiviit on konjunktiivi – silmamuna selget katvat kestet ja laugipealset pinda – akutne põletik. Põletikku põhjustavad patogeensed bakterid, nagu näiteks Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae või Haemophilus influenzae. Need bakterid tungivad konjunktiivi ja põhjustavad seal kudede reaktsiooni, mille tulemuseks on vere- ja lümfisoonte laienemine, punetuse teke ning sageli ka roheka või kollaka mädase eritise teke. Erinevalt viiruslikust konjunktiviidist on bakteriaalne vorm sageli seotud just mädase eritisega. Haigus võib esineda ühes või mõlemas silmas ning levib otsese kokkupuute kaudu (näiteks käte kaudu või nakatunud esemete abil).

Bakteriaalne konjunktiviit tekib silma konjunktiivi nakatamisel patogeensete bakteritega. Nakkuse peamised teed on:

• Otsene kontakt: Nakkus levib kergesti nakatunud isiku kätega puudutades silmi või ühiste näopesude, rätikute, riiete või kosmeetika kaudu.
• Õhku levivad piisad: Harvem, kuid bakterid võivad levida köhates või aevastades.
• Silma trauma või võõrkeha: Väike vigastus võib teha konjunktiivi haavatavamaks bakteriaalsele infektsioonile.
• Kontaktläätsede ebaõige kasutamine: Läätsede ebaõige puhastamine või uinumine läätsedega suurendab riski.

Riskigruppide hulka kuuluvad väikelapsed (eriti lasteaias), kooliõpilased, ühiselamus elavad inimesed ning need, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem või teised silmahaigused (nagu kuivasilmsus).

Arsti (enamasti perearsti või oftalmoloogi) diagnoos põhineb peamiselt kliinilisel uuringul ja anamneesil. Tüüpilised sammud on:

1. Anamnees: Haige küsitletakse sümptomite olemuse, kestuse ja võimalike nakkusallikate kohta.

2. Silmade visuaalne läbivaatus: Arst hindab silma välimust, punetust, turse ja eritise iseloomu.

3. Eritise mikroskoopiline analüüs või kultuur: Eritist võetakse steriilse puikiga ja saadetakse laborisse, kus tehakse bakterikultuur ja antibiootikumitundlikkuse test. See on oluline raskemate või korduvate juhtumite puhul, et määrata täpne patogeen ja efektiivne antibiootikum.

4. Fluorestseiiniläbipaistvuse test: Tehakud, et välistada sarvkessa või teiste kudede kahjustused.

Bakteriaalse konjunktiviidi ravi on suunatud infektsiooni likvideerimisele, sümptomite leevendamisele ja nakkuse edasikandumise vältimisele.

• Antibiootikumid: Peamine ravi on antibiootikumidega silmatilgad või mast. Levinud preparaadid sisaldavad näiteks kloramfenikooli, fusidiinhapet või fluorokinolone. Täpse ravimi ja annustuse määrab arst.
• Hügieenilised meetmed: Oluline on pesta käsi sageli, vältida silmade hõõrumist, kasutada ühekordseid rätikuid ja vahetada voodipesu. Kontaktläätsede kandmine tuleks ajutiselt lõpetada.
• Sümptomaatiline ravi: Jahedad kompressid võivad leevendada turse ja ärritust. Mädase eritise eemaldamiseks võib soovitada steriilset soolalahust või tehispisaraid.
• Eneseravi: Enamik juhtumeist paraneb 5-7 päeva jooksul, kuid on kriitiline läbida arsti määratud antibiootikumikuur lõpuni, isegi kui sümptomid on kiiresti paranenud.

Pöörduge arsti poole kohe, kui:

• Sümptomid (punetus, mädane eritis) ei leevene 2-3 päeva jooksul või halvenevad.
• Tekib tugev valu silmas, oluline valgustundlikkus või järsk nägemise halvenemine.
• Silm muutub väga punaseks ja turseb kiiresti.
• Teil on ka teisi terviseprobleeme, nõrgenenud immuunsus või olete hiljuti silma vigastanud.
• Haigestunud on vastsündinud laps – see võib olla tõsine ja nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist.

Erakorraline meditsiiniline abi on vajalik, kui valu on äge, nägemine järsult langeb või kahtlustate sarvkesse kahjustust (näiteks pärast trauma).