Arginiinosuktsinaasi
Kvantitatiivne · U/g protein
Normaalsed väärtused
Arginiinosuktsinaasi normid
Üldine
Tavapärased normivahemikud sõltuvad tugevalt laboratooriumist, kasutatavast meetodist (nt ensüümiaktiivsus või proteiini tase) ja patsiendi vanusest. Normaalsed väärtused on tavaliselt määratletud spetsiifilistes ühikutes (näiteks µkat/L või U/g valku).
Mehed
Meestel: spetsiifilisi erinevusi naistega ei ole tuvastatud, normid on sarnased.
Naised
Naistel: normid on sarnased meestega, raseduse ajal võivad esineda füsioloogilised kõikumised.
Näitaja kohta
Arginiinosuktsinaasi on ensüüm, mis osaleb virtshappe tsüklis ja on oluline lämmastiku eritamiseks. Selle ensüümi aktiivsuse või kontsentratsiooni mõõtmine vere- või koeproovist aitab diagnoosida kaasasündinud ainevahetushäireid, nagu arginiinosuktsinaadihappe haigestumine (ASL defitsiit). Uuring on eriti oluline imikute ja laste metaboliliste häirete avastamisel.
Funktsioon
- Lagundab arginiinosuktsinaadi arginiiniks ja fumaarhappeks, mis on virtshappe tsükli oluline etapp.
- Tagab ammooniumi muundamise ja urea moodustumise, aitamaks kehast eritada toksilist lämmastikku.
Päritolu ja tähtsus
- Ensüüm ekspresseeritakse peamiselt maksas, neerudes ja ajus.
- Geenimutatsioonid ASL geenis põhjustavad ensüümidefitsiiti, mis viib arginiinosuktsinaadihappe kogunemisele ja kaasasündinud metabolilise haiguseni.
Protseduur
- Enamasti võetakse vereproov veenist. Mõnikord võib olla vajalik koeproov (naha biopsia) fibroblastide kultiveerimiseks, et mõõta ensüümiaktiivsust rakkudes.
- Proovid saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus analüüsitakse ensüümi aktiivsust spetsiifiliste keemiliste meetoditega või määratakse valgu tase.
Ettevalmistus
- Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist), kuid konkreetsed juhised sõltuvad arsti korraldusest ja labori nõuetest.
- Oluline on teatada ravimite kasutamisest, sest mõned ained võivad mõjutada tulemusi.
Võimalikud põhjused
- Kliiniliselt oluline tõus on haruldane. Mõned maksahaigused (nt maksa regeneratsioon või põletik) võivad tekitada ensüümide aktiivsuse mõõduka suurenemise.
- Mõned ainevahetushaigused või rakkude hüperaktiivsus urea tsüklis võivad kaasa aidata.
Põhiline põhjus
- Arginiinosuktsinaadihappe haigestumine (ASL defitsiit) – autosoomne retsessiivne päranduv häire, mida iseloomustab ensüümiaktiivsuse täielik või osaline puudumine.
Tagajärjed ja sümptomid
- Häiritud urea tsükkel põhjustab ammooniumi kogunemist verre (hüperammoneemia), mis on eluohtlik, eriti imikutel.
- Neuroloogilised sümptomid: arenguhäired, letargia, oksendamine, krambid, kerge juuste lagunemine (trichorrhexis nodosa).
Kliinilised sümptomid
- Imikueas kahtlus urea tsükli häirete järele: toitumishäired, letargia, oksendamine, krambid või teadvuse muutused.
- Lastel või täiskasvanutel arenguhäire, neuroloogilised probleemid või perekonnas anamnees urea tsükli haigused.
Soovitavad spetsialistid
- Geneetik (kaasasündinud haiguste diagnostika)
- Laste- ja noortenäri (pediater) või metaboolsete häirete spetsialist
- Intensiivravi või erakorralise meditsiini arst kriitiliste sümptomite korral
Seotud uuringud
Seotud haigused
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin