Pidev oksendamine
Kirjeldus
Pidev oksendamine on katkematu või väga tihti korduv okserefleks, mis võib kesta tundide viisi ja takistab normaalset söömist või vedeliku tarbimist.
Oksendamine on keha kaitserefleks, mis püüab organismist eemaldada potentsiaalselt kahjulikke aineid. Pidev oksendamine tähendab, et see refleks käivitub korduvalt lühikese aja jooksul või ei lõppe üldse. Selline seisund võib kiiresti viia vedelikupuuduseni (dehüdratsioon), elektroliidide tasakaalu häireteni ja organismi nõrgenemiseni, kuna keha ei suuda säilitada piisavalt toitaineid ega vedelikku.
- Tugev mao-soolestiku viirusinfektsioon (nt noroviirus, rotaviirus)
- Toidumürgistus
- Raseduse esimese kolmekuulise iiveldus ja oksendamine (homöopaatia)
- Liigne alkoholi tarbimine või alkoholi mürgistus
- Migreen
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed või üledoos
- Reisiiveldus (kinetoos)
- Appenditsiit (pimesoole põletik)
- Koletsüstiit (sapipõie põletik) või kivi sapipõies
- Pankreatiit (kõhunäärmepõletik)
- Mao-soolestiku läbistus või ummistus
- Meningiit (ajukelmepõletik) või aju trauma (nt õnnetusjuhul tekkinud peaajuvigastus)
- Maksakahjustus või neerupuudulikkus
- Diabeetiline ketoatsidoos või muud ainevahetushaigused
- Keskendumis- ja seedetrakti kasvajad
Kui oksendamine on alguses kerge ja puuduvad eriti ohtlikud lisasümptomid, võid proovida järgmist:
1. Anna seedimisele puhkust: ära söö ega joo midagi 1-2 tundi pärast okstamise lakkamist.
2. Alusta vedeliku juurdevõtuga: jooda väikeste, sagelete gurkidega selget vedelikku (nt toatemperatuuriline vesi, õhuke tee, puhas puljong või eriväikelastele mõeldud elektrolüüdilahus).
3. Väldi piima, magusaid jooke, kohvi ja rasvaseid toite.
4. Kui vedelikud püsivad seedekulglas, hakka väikeste portsjonitena sööma kergeid toite (nt kuivikud, banaanid, riis, krõbedad leivad).
5. Puhka rohkem, vältides füüsilist koormust.
6. Ravimite võtmiseks konsulteeri alati enne arsti või farmatseudiga. Mõned ilma retseptita ostetavad ravimid võivad aidata, kuid need ei sobi kõikidele (nt rasedatele).
- Oksendamine koos teadvusehäirete, segasuse või teadvusekaotusega.
- Okste või väljaheidete hulgas on selgelt nähtavat verd või need meenutavad kohvipaksu.
- Tugev ja äkiline kõhuvalu, mis võib viidata sisemisele veritsusele või organi lõhkemisele (nt appenditsiit).
- Jäik kael, palavik ja valgusundimus, mis võivad olla meningiidi märgid.
- Raskused hingamisega või rinnusvalu.
- Oksendamine kestab täiskasvanul kauem kui 24-48 tundi või lapsel rohkem kui mõni tund kuni päev (olenevalt vanusest).
- Keha ei suuda säilitada isegi väikeses koguses vedelikku (oksendab kõik ära).
- Märgid vedelikupuudusest: vähene kusemine (kuiva mähkme või märgematuse perioodid üle 8 tunni), väga kuiv suu, tursunud keel, äärmuslik nõrkus, uimasus.
- Kõrge palavik (>39°C), mis ei lange.
- Oksendamine pärast peatraumat (näiteks kukkumist või lööki).
- Raseduse ajal tugev ja pidev oksendamine, mis takistab söömist ja joomist.