Suurenenud söögiisu (polüfaagia)
Kirjeldus
Suurenenud söögiisu ehk polüfaagia on pidev või korduv tunne, et tahad rohkem süüa kui tavaliselt, isegi pärast korralikku sööki. See ei ole üksikult võetuna haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele terviseseisunditele.
Söögiisu reguleerib ajus asuv hüpotalamus. Suurenenud söögiisu on signaal, et keha vajab rohkem energiat või et energia ainevahetus on häiritud. See võib olla keha normaalne reaktsioon suurenenud energiavajaduse korral (nt sport), kuid ka haiguste, hormonaalsete tasakaalutuste või psühholoogiliste tegurite sümptom. Erinevalt lihtsalt näljatundest on polüfaagia sageli pidev ja ei rahune söömisega.
- Suurenenud füüsiline aktiivsus või treening
- Rasedus või imetamine
- Kiire kasv (eriti lapsed ja noorukid)
- Mittepiisav või ebaühtlane toitumine (nt kalorite defitsiit, puudulik toiduainete sisaldus)
- Püsiv stress, ärevus või depressioon (emotsionaalne söömine)
- Unepuudus (häirib nälja- ja küllastustunnet reguleerivaid hormoone)
- Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned antideprestandid, antipsühhootikumid)
- Diaabetes (1. ja 2. tüüp) – kõige sagedasem tõsine põhjus. Keha ei saa glükoosi rakku energiaks, mis põhjustab pidevat nälja.
- Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus) – ainevahetus kiireneb oluliselt.
- Hypoglükeemia (madal veresuhkur), mis võib olla iseseisev seisund või seotud diabeediga.
- Cushingi sündroom (kortisooli liigtoodang).
- Mõned seedehäired, kus toitained imenduvad halvasti (nt tsöliaakia, Crohn'i tõbi).
- Harvemini peaaju struktuurihäired (nt hüpotalamuse kahjustus).
Kui suurenenud söögiisu pole seotud tõsise haigusega, võivad aidata järgmised sammud:
1. Korrapärane ja tasakaalukas toitumine: Söö regulaarselt, rõhku valkude, kiudainete ja tervislike rasvadele, mis rahuldavad kauemaks.
2. Joo piisavalt vett: Näljatunne võib varjata janu. Joo klaas vett enne sööki.
3. Unerežiim: Püüa saada 7-9 tundi kvaliteetset und ööpäevas.
4. Stressihaldus: Proovi lõdvestumistehnikaid, mediteerimist või kerget liikumist.
5. Toitude päevik: Kirjuta üles, mida, millal ja miks sööd. See aitab tuvastada emotsionaalse söömise mustreid.
6. Välti lihtsaid süsivesikuid ja töödeldud toite: Need tõstavad kiiresti veresuhkru ja põhjustavad kiire näljatunne.
Tähtis: Need meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui kahtlustad terviseprobleemi.
- Suurenenud söögiisuga kaasnevad: intensiivne janu ja sage kusemine (diabeedi klassikalised sümptomid).
- Kaalulangus hoolimata suurest söömise hulgast.
- Pidev väsimus, nõrkus või ärrituvus.
- Värin, higistamine, peapööritus või segasus (võib viidata hüpoglükeemiale).
- Silmenägemise muutused (hägustumine).
- Kõhuvalu, iiveldus võa kestev seedehäire.
- Suurenenud söögiisu kestab pikemat aega (üle 1-2 nädala) ilma ilmse põhjuseta.
- Kaal kasvab märkimisväärselt ja kontrollimatult.
- Sümptom tekib pärast uue ravimi võtmise algust.
- Kahtlus psühholoogilistel põhjustel (söömishäired nagu ahneloom).