Polüfaagia (alati on söögihimu)
Kirjeldus
Polüfaagia ehk alaline söögihimu on meditsiiniline seisund, mida iseloomustab harjumuspärasest suurenenud söögiisu ja pidev toidunõudlus.
Polüfaagia viitab patoloogilisele söögiisu suurenemisele, mis on vastupidine tavapärasele näljatundele. See ei ole lihtsalt himu süüa midagi maitsvat, vaid pidev füüsiline vajadus süüa suures koguses, mis sageli ei ole seotud keha energianõudega. Selline seisund võib viidata keha hormonaalse tasakaalu, ainevahetuse või seedesüsteemi häiretele, kus keha ei suuda toidust energiat korralikult omastada või kus on hormoonide tasakaal häiritud.
- Füüsilise koormuse suurenemine (intensiivne treening)
- Emotsionaalne stress või ärevus, mis põhjustab emotsionaalset söömist
- Ebapiisav uni või väsimus, mis häirib nälja- ja küllastustunde reguleerivaid hormoone
- Kvaliteetse toidu puudumine (dieedid, mis on kalorite või toitainete poolest vaesed)
- Mõned ravimid (näiteks kortikosteroidid, mõned antidepressantid)
- Diabeet (eriti 1. tüüpi), kus keha ei saa glükoosi rakku ja selle tagajärjel tekib energiapuudus
- Hüpertiireoos (kilpnäärme liigtoime), mis kiirendab ainevahetust ja suurendab energiakulu
- Cushingi sündroom (liigne kortisooli tase veres)
- Seedetrakti haigused, mis takistavad toitainete imendumist (nt tsöliaakia, Crohn'i tõbi)
- Haruldasemad põhjused nagu Bulimia nervosa või teatud ajukahjustused
Enne arsti juurde pöördumist võite proovida järgmisi meetmeid: Püüdke süüa regulaarselt, väikeste portsjonitena, keskendudes kiudaineterikkale toidule (teraviljad, köögivili, kaunviljad), mis pakuvad pikematundlikkust. Järgige tasakaalustatud toitumist, mis sisaldab piisavalt valke ja tervislikke rasvu. Vähendage lihtsuhkruid ja töödeldud toite. Joo piisavalt vett, sest vahel segatakse janu näljaga. Püüdke hallata stressi lõdvestumisharjutuste, meditatsiooni või füüsilise tegevusega. Pidage toidupäevikut, et jälgida, mida, millal ja miks sööte – see võib aidata tuvastada mustreid. Kui kahtlustate ravimeid kui põhjust, ärge lõpetage nende võtmist ilma arsti nõusolekuta.
- Söögihimu järsu suurenemisega kaasnev kaalulangus
- Järsk suurenenud janu ja kuseerituse suurenemine (diabeedi võimalikud märgid)
- Südamelöökide kiirenemine, higistamine, rahutus ja käte värin (hüpertiireoos märgid)
- Pidev nõrkus, väsimus või peapööritus koos söögihimuga
- Kõhupooluse valu, iiveldus, oksendamine või seedehäired
- Pidev söögihimu, mis kestab kauem kui mõni nädal ilma ilmse põhjuseta
- Kaalutõus või -langus, mis on seotud söömisharjumuste muutumisega
- Söögihimu, mis segab igapäevast elu ja une kvaliteeti
- Kahtlus uute ravimite kõrvaltoimes või olemasoleva haiguse halvenemises