Katehhoolamiinide vastuse uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Katehhoolamiinide vastuse uuringu normid
Üldine
Normid võivad erineda sõltuvalt laborist ja meetodist. Alljärgnevad on üldised suunised.
Mehed
Adrenaliin: < 50 pg/ml (puhkeolekus). Noradrenaliin: 70–750 pg/ml. Dopamiin: < 30 pg/ml.
Naised
Adrenaliin: < 50 pg/ml (puhkeolekus). Noradrenaliin: 70–750 pg/ml. Dopamiin: < 30 pg/ml.

Näitaja kohta

Katehhoolamiinide vastuse uuring on biokeemiline analüüs, mis mõõdab stressihormoonide – eelkõige adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini – taset veres või uriinis. See annab olulist teavet sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse kohta ning aitab diagnoosida teatud hüpertensiooni, kasvajate ja muude hormonaalsete häirete puhul.

Funktsioon
  • Hindab sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust ja stressireaktsiooni.
  • Mõõdab katehhoolamiinide (adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin) kontsentratsiooni.
  • Kasutatakse feokromotsütoomi, paraganglioomi ja autonoomse düsfunktsiooni diagnostikas.
Katehhoolamiinid
  • Looduslikud kemikaalid, mis toimivad nii hormoonidena kui ka neurotransmitteritena.
  • Toodetakse neerupealiste sisemises osas ja närvijuustes.
  • Reguleerivad vererõhku, südame löökesagedust, ainevahetust ja stressireaktsiooni.
Ettevalmistus
  • Vältida kofeiini, alkoholi, banaanide, vanilli ja teofülliini sisaldavaid toiduid 24-48 tundi enne.
  • Rääkida arstiga ravimite kasutamise kohta (nt paratsetamool, mõned antidepressandid).
  • Vältida füüsilist pingutust ja stressi enne proovi võtmist.
  • Proovi võtmine toimub tavaliselt hommikul puhkeolekus.
Protseduur
  • Veriproov võetakse veenist, sageli erinevatel aegadel (nt puhkeolekus ja pärast stressi).
  • Võib olla vaja 24-tunnise uriini kogumist spetsiaalses mahutis säilitusainega.
  • Proovid saadetakse spetsialiseeritud laborisse kromatograafiliseks analüüsiks.
Kasvajad ja patoloogilised seisundid
  • Feokromotsütoom (neerupealiste kasvaja).
  • Paraganglioom (närvišüsteemi kasvaja).
  • Autonoomne düsfunktsioon.
  • Krooniline neerupuudulikkus.
Elustiil ja keskkonnamõjud
  • Äge või krooniline stress.
  • Raske füüsiline koormus.
  • Kofeiini või nikotiini tarbimine enne proovi võtmist.
  • Vähese veresuhkruga seotud hüpoglükeemia.
Ravimid
  • Mõned sümptomaatilised ravimid (dekongestandid).
  • MAO inhibiitorid.
  • Levikopeptidaasid (kasvatavad dopamiini).
Autonoomsed häired
  • Puhta autonoomma failure (PAF).
  • Multipla süsteemne atroofia (MSA).
  • Diabeetiline autonoomne neuropaatia.
Ravimid ja ained
  • Mõned antihüpertensiivsed ravimid (nt kloonidiin).
  • Beta-blokaatorid (võivad mõnedel meetoditel moonutada).
  • Krooniline alkoholism või ravimite kuritarvitamine.
Muud põhjused
  • Autonoomse süsteemi kaasasündinud talitlushäired.
  • Pikaajaline kortikosteroidide kasutamine (võib pärssida tootmist).
Kaebused ja sümptomid
  • Rakendamata hüpertensioon või hüpertensioonikriisid.
  • Südamepekslemine, higistamine, peavalu, kahin.
  • Põnevus või paanikahood, mis ei seleta tavapäraste meetoditega.
  • Kaalulangus, palavik, vere glükoosi kõikumine.
Diagnostika ja jälgimine
  • Feokromotsütoomi või paraganglioomi kahtlus.
  • Autonoomse närvisüsteemi talitlushäirete hindamine.
  • Teatud kasvajate (nt neuroblastoomi) jälgimine.
  • Hüpertensiooni põhjuste selgitamine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Endokrinoloog (sisesekretoorsüsteemi eriarst).
  • Kardioloog (südame-veresoonkonna eriarst).
  • Neuroloog (närviarst).
  • Onkoloog (kasvajate eriarst).