Arseen

Kvantitatiivne · µg/L

Normaalsed väärtused

Arseeni normid

Üldine

Normväärtused sõltuvad mõõtmis meetodist ja bioloogilisest materjalist (veri vs uriin). Tüüpilised viitväärtused uriini kohta on alla 10-20 µg/24h või alla 10 µg/g kreatiniini kohta. Vere puhul on tavaline tase alla 5 µg/L.

Mehed

Ei ole olulist erinevust soolise põhjal. Kasutatakse üldisi viitväärtusi.

Naised

Ei ole olulist erinevust soolise põhjal. Kasutatakse üldisi viitväärtusi.

Näitaja kohta

Arseeni uuring on laboratoorset testi, millega määratakse arseeni kontsentratsiooni veres või uriinis. See on oluline toksikoloogilise hindamise jaoks, kuna arseen on kõrge toksilisusega element. Uuring aitab tuvastada nii ägedat kui ka kroonilist arseeniga kokkupuutumist.

Mis on Arseen?

Funktsioon ja toksilisus

Arseen on looduslikult esinev metalloid, mis on inimkehas toksiline.
Sellel ei ole teadaolud füsioloogilist funktsiooni, kuid see võib häirida raku metaboolseid protsesse.
Pikaajaline kokkupuude võib põhjustada nahakahjustusi, neuroloogilisi sümptomeid ja vähki.

Allikad ja kokkupuude

Looduslikud allikad: Maa koores leiduvad mineraalid.
Inimtegevuse allikad: Mõned pestitsiidid, puidu konservandid, kaevandus.
Peamised kokkupuute teed: Saastunud joogivesi, toit (eriti riis), sissehingatav õhk.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks võetakse tavaliselt vereproov veenist või kogutakse 24-tunnine uriin.
Kuna mereannid võivad sisaldada orgaanilist arseeni, võib enne uuringut soovitada vältida mereandide tarbimist 2-3 päeva.
Oluline on teavitada laborit võimalikest ravimitest või toidulisanditest.

Kõrge Arseeni tase (hüperarsenism)

Äge apsinuudijus

Kõrge doosi sissevõtt lühikese aja jooksul.
Sümptomid: Kõhukinnisus, oksendamine, lihasevalud, šokk.

Krooniline kokkupuude

Pikaajaline joogimine arseeniga saastunud veest (nt mõned kaevud).
Töötamine teatud tööstusharudes (nt klaasitootmine, metallurgia).
Toitumine kõrge arseenisisaldusega toitudest (nt mõned riisiliigid).

Meditsiinilised seisundid

Harva võib suurenenud tase olla seotud teatud ainevahetushäiretega.

Madal Arseeni tase

Selgitus

Madal arseeni tase veres või uriinis on harva esinev ja ei peeta tavaliselt kliiniliselt oluliseks.
Seda võib täheldada tavalise toitumise korral ilma oluliste kokkupuudeteta.
Madal tase ei viita tavaliselt haigusele ega ole tervisele kahjulik.

Indikatsioonid: millal tehakse uuring?

Kahtlus apsinuudijusse

Isikul on ägedad või kroonilised sümptomid, mis viitavad arseeniga kokkupuutele (naha muutused, periifriline neuropaatia, seedehäired).
Teadaolev kokkupuude saastunud keskkonnaga või töökeskkonnaga.

Tervisekontroll ja jälgimine

Elanike tervisekontroll piirkonnas, kus on teada kõrge arseeni sisaldus joogivees.
Töötajate tervisekontroll tööstusharudes, kus on oht arseeniga kokkupuudele.

Kes peaks uuringu tellima?

Toksikoloog või internist (sisemeditsiini eriarst) kahtluse korral apsinuudijuse kohta.
Perearst sümptomite hindamisel või riskianalüüsil.
Tööstus- või keskkonnaarst töökeskkonna riskide hindamisel.