Nõrgad käed
Kirjeldus
Nõrgad käed on tunne, kus käsi tundub vähese jõu või vastupidavusega, mis võib muuta igapäevaste toimingute tegemise raskeks.
Käe nõrkus viitab lihaste jõu vähenemisele või lihastooni langusele ühes või mõlemas käes. See ei pruugi olla valu, vaid pigem võimetus teha tavalisi liigutusi, nagu esemete tõstmine, ukse avamine või kirjutamine, ilma et tekiks väsimust või väsimustunnet. Füsioloogiliselt võib see olla seotud närvisüsteemi, lihaste või nende ühenduse häiretega, mis takistab signaali edastamist ajust lihastesse või lihaste enda töötamist.
- Lihaste ülepingutus või väsimus (nt intensiivse treeningu, korduvate liigutuste või pikaajalise istumise järel)
- Stress või ärevus (põhjustab lihaste pinget, mis võib avalduda nõrkusena)
- Unepuudus või väsimus
- Dehüdratatsioon või elektroliidide tasakaalutus
- Liigne kofeiini või alkoholi tarbimine
- Vähese liikumisega eluviis
- Närvikahjustused (nt kubemekanalisündroom, kaela- või seljaradikuliit)
- Kesk- või piirdenärvisüsteemi haigused (nt multiple skleroos, Parkinsoni tõbi, ajuturse)
- Lihas- või neuromuskulaarsed haigused (nt müasteenia gravis, lihasdüstroofia)
- Metaboolsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired, diabeet, vitamiinide (eriti B12) puudus)
- Käeliigese probleemid (nt artriit, tendiniit)
- Verevarustushäired (nt käe isheemia) või südame-veresoonkonna probleemid
- Kroonilised valud, mis põhjustavad lihaste kasutamise vähenemist ja atroofiat
Kui nõrkus ei kaasne kiiresti halvenevate sümptomitega või hädaolukorra märkidega, võid proovida järgmist:
1. Puhka: Võta paus igapäevastest tegevustest, mis käsi koormavad. Võimalusel tõsta käsi kõrgemale, et vähendada turse.
2. Kerge venitamine ja liigutused: Tee kergeid, mittevalusid liigutusi, et säilitada liigesi painduvust ja parandada vereringet.
3. Külm või soe kompress: Kui nõrkus on seotud põletikuga või valu, võib külm kompress (20 minutit) aidata turse vähendada; kroonilise pingulõhetuse korral võib soe kompress lihaseid lõdvestada.
4. Piira korduvaid liigutusi: Vältige pikka aega korduvaid liigutusi (nt arvuti taga töötamine, mobiiltelefoni kasutamine).
5. Tarbi piisavalt vedelikku ja tasakaalustatud toitu: Veenduge, et saaksite piisavalt vitamiine (eriti B-rühma) ja elektrolüüte.
6. Vähenda stressi: Proovige lõdvestusvõtteid, nagu sügav hingamine või meditatsioon.
7. Ülepalatud valu- ja põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) võivad aidata lühemat aega, kuid neid tuleks kasutada ettenähtud juhiste kohaselt.
Kui sümptomid püsivad üle 1-2 nädala või halvenevad, konsulteerige arstiga.
- Äkiline, tugev nõrkus ühes või mõlemas käes, eriti kui see levib teistesse kehaosadesse (nt nägu, jalg).
- Käe nõrkus, mis kaasneb raskesti kõnelemise, näonärvisümpaatiate või tasakaalukaotuse, ajuturse või südameinfarkti kahtlusega.
- Pärast peatrauma või käe tugevat lööki tekkiv nõrkus või tunnetuseta olek.
- Kõrge palavik (>39°C), kangestumine või naha punetus, mis kaasneb käe nõrkuse ja valuga.
- Käe nõrkus, mis halveneb või ei paranenud 1-2 nädala jooksul, hoolimata puhkusest ja isehoidmist.
- Nõrkus, mis kaasneb pideva või tugevnevava valuga, eriti öösiti või puhkeolekus.
- Käe liikumise või tunnetuse kaotus (tuimustunne), mis levib üles või alla.
- Märgatav lihaste atroofia (vähenemine) või lihaste värisemine (tremor).
- Nõrkus, mis segab magamist või tekitab ärkvelolekus lihaste krampe.
- Kahtlus kroonilise haiguse, nagu diabeet või kilpnäärme talitlushäire, omamises.