Lisa kliinik

Dihüdropürimidiini dehüdrogenaas

Kvantitatiivne · U/g Hb

Normaalsed väärtused

Dihüdropürimidiini dehüdrogenaasi (DPD) norm
Üldine
Normaalse DPD aktiivsuse väärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist (nt urakoniini test või geneetiline analüüs). Tavaliselt väljendatakse seda protsentides või spetsiifilises aktiivsuses (U/g Hb). Täpseid väärtusi tuleb tõlgendada koos arstiga, võttes arvesse kliinilist pilti.
Mehed
Normaalne aktiivsus on sarnane nii meestel kui naistel. Geneetilise testi puhul otsitakse DPYD geeni teatud mutatsioone (nt *2A, *13, D949V). Nende puudumine viitab normaal- või vahepealse aktiivsusega genotüübile.
Naised
Normaalne aktiivsus on sarnane nii meestel kui naistel. Mõned uuringud näitavad, et DPD aktiivsus võib olla veidi madalam naistel.

Näitaja kohta

Dihüdropürimidiini dehüdrogenaas (DPD) on ensüüm, mis mängib olulist rolli kehas toimuva pürimidiini ainevahetuses. Selle ensüümi aktiivsuse mõõtmine või geeni analüüs on oluline enne teatud vähiravimi, eriti 5-fluorurasili (5-FU) ja selle derivaatide kasutamist. DPD puudulikkus võib põhjustada tõsist ravimite kogunemist organismis ja eluohtlikke kõrvaltoimeid.

Funktsioon
  • Peamine ensüüm, mis metabolitseerib (lagundab) pürimidiine – keemilisi ühendeid, mis on osa DNA ja RNA ehituseks.
  • Eriti oluline on selle roll 5-fluorurasili (levinud vähiravimi) inaktiveerimisel. Kui DPD ei tööta korralikult, koguneb ravim organismis toksilistel tasemetel.
Põhjused
  • DPD aktiivsuse vähenemine on enamasti põhjustatud DPYD geeni mutatsioonidest, mis on päritavad.
  • Väga harva võib tekkida omandatud DPD defitsiit mingi muu haiguse või ravimi tõttu.
Protseduur
  • **1. Geneetiline test (DNA analüüs):** See on kõige levinum ja usaldusväärsem meetod. Analüüsitakse patsiendi veriproovi või süljeproovi, et tuvastada DPYD geenis teadaolevad mutatsioonid, mis põhjustavad ensüümi defitsiiti.
  • **2. Ensüümi aktiivsuse test (fenotüübiline test):** Mõõdetakse DPD ensüümi tegelikku aktiivsust vere plasma või verelibledes. See võib olla kasulik, kui kahtlustatakse haruldast mutatsiooni, mida tavaline geneetiline test ei kata.
  • **3. Metaboliitide test:** Mõõdetakse uraasilahuses dihüdrouraasili (UH2) ja uraasili (U) suhet pärast urakoniini manustamist. Madal suhe viitab DPD defitsiidile.
Tähendus
  • DPD aktiivsuse suurenenud tase on haruldane ja selle kliiniline tähtsus pole täpselt teada.
  • Teoreetiliselt võib see viia 5-fluorurasili kiirema lagundamise ja seega ravimi väiksema efektiivsuseni vähiravis, kuid tõendeid selle kohta on vähe.
  • Enamasti keskendutakse just **DPD defitsiidile (aktii vuse vähenemisele)** kui olulisemale riskitegurile.
Põhjused ja riskid
  • **Pärilik DPYD geeni mutatsioon:** See on peamine põhjus. Umbes 3-8% populatsioonist on kandjad mõnest mutatsioonist, mis põhjustab osalist defitsiiti, ja umbes 0,1-0,5% on täieliku defitsiidiga.
  • **Kliiniline tähtsus:** DPD defitsiit suurendab oluliselt 5-fluorurasili (5-FU) ja sarnaste ravimite (nt kapetsitabiin) toksilisuse riski. See võib põhjustada eluohtlikku mürgistust, mille sümptomid on: **raske müelosupressioon (vereliblede arvu langus), kardinaalsed kõhulahtisused, neurotoksilisus ja mukosiit (limaskestade põletik).**
Mida teha madala DPD tulemuse korral?
  • Vähiravi plaani kohandamine on **absoluutselt vajalik**. 5-FU doosi oluline vähendamine või alternatiivse ravimi kasutuselevõtt.
  • Patsiendi tihe jälgimine toksilisuse sümptomite osas.
  • Geneetikultingu ja farmakogeneetika eksperdi nõu on vajalik.
Peamised põhjused testi tegemiseks
  • **Planeeritav ravi 5-fluorurasiliga (5-FU) või kapetsitabiiniga:** Test on soovitatav või kohustuslik enne ravi algust paljudes riikides, et vältida tõsist toksilisust.
  • **Vähiravi ajal toksiliste reaktsioonide (eriti raskekujulise müelosupressiooni või kõhulahtisuse) ilmnemisel**, mis viitavad võimalikule DPD defitsiidile.
  • **Perekonnas on teada DPD defitsiit** või rasked reaktsioonid fluoropürimidiinidele.
  • Testi tellivad ja tulemusi hindavad peamiselt: **onkoloogid, kliinilise farmakoloogia eriarstid ja geneetikud**.

Seotud uuringud

Tümidiinfosforülaas
complementary
Beeta-ureidopropionaas
complementary
Orotaadi fosforibosüültransferaas (OPRT)
complementary
Orotidiin-5-fosfaat dekarboksülaas (ODC)
complementary
#1134
confirmatory
#1135
confirmatory
#1136
confirmatory

Seotud haigused

Fenüülketonnuuria (PKU) 85% Megaloblastneemia 60% B12-vitamiini puudusega aneemia 55% Folaadi puuduse aneemia 50%

Otsi näitajat