Lisa kliinik

Depressiooni skaalad

Kirjeldav

Näitaja kohta

Depressiooni skaalad on psühholoogilised testid või küsimustikud, mida kasutatakse depressiooni sümptomite hindamiseks ja kvantifitseerimiseks. Need võimaldavad objektiivselt hinnata meeleoluhäirete tõsidust, jälgida ravi edenemist ning aidata tuvastada vajadust täiendavateks uuringuteks või raviks.

Funktsioon
  • Depressiooni skaalad on standardiseeritud hindamisvahendid, mis mõõdavad isikule omaseid depressiooni sümptomeid nagu masendus, anhedoonia (naudingutunde kaotus), uneprobleemid, söömisharjumuste muutused ja väsimus.
  • Neid kasutatakse nii läbivaatuses (screening), diagnoosi kinnitamiseks kui ka ravi efektiivsuse jälgimiseks aja jooksul.
  • Tuntumad näited hõlmavad Becki Depressiooni Inventuuri (BDI), Hamiltoni Depressiooni Skaalat (HAMD) ja PHQ-9 (Patient Health Questionnaire-9).
Päritolu ja valideerimine
  • Enamik depressiooni skaalasid on arendatud ja valideeritud psühhiaatrite ning psühholoogide poolt ulatuslike teadusuuringute kaigus.
  • Need põhinevad diagnostilistel kriteeriumitel (nt DSM-5 või ICD-10) ja on kohandatud erinevateks vanusegruppideks ning kultuurideks.
Protseduur
  • Uuring on mitteseotud ja vähese riskiga. See viiakse läbi tavaliselt paberil või digitaalselt.
  • Patsient täidab küsimustiku ise (enesehindamine) või koolitatud spetsialist (nt psühholoog, medõde) esitab küsimused vestluse käigus (kliiniline hindamine).
  • Iga küsimuse eest antakse vastus skaalal (nt 0–3), mis kajastab sümptomi esinemissagedust või tõsidust teatud perioodi jooksul (nt viimased 2 nädalat).
  • Lõpliku skoori saamiseks liidetakse kõigi punktide väärtused kokku.
Ettevalmistus
  • Spetsiaalne füüsiline ettevalmistus pole vajalik.
  • Oluline on vastata küsimustele ausalt ja mõeldes viimase perioodi (nt 1-2 nädala) jooksul tuntud sümptomitele.
  • Soovitatav on test sooritada rahulikus keskkonnas, kus pole häireid.
Tõlgendus
  • Kõrge kogusumma skaalal näitab tõenäoliselt kliinilise depresiooni olemasolu. Mida kõrgem on skoor, seda tõsisemad on sümptomid.
  • Tulemusi käsitletakse kategooriatena: näiteks PHQ-9 puhul 0–4 punkti – mitte olulist depressiooni, 5–9 – kerge depressioon, 10–14 – mõõdukas depressioon, 15–19 – mõõdukalt raske depressioon, 20–27 – väga raske depressioon.
Järgnevad sammud
  • Kõrge skoor on indikatsiooniks pöörduda spetsialisti (perearsti, psühhiaatri, psühholoogi) poole sügavama hindamise ja vajadusel raviplaani koostamiseks.
  • Skaala tulemus ei ole iseseisev diagnoos, vaid tööriik, mis aitab spetsialistil objektiivselt hinnata patsiendi seisundit ja vajadust abi saamiseks.
Peamised olukorrad
  • Kahtlus depressioonile patsiendi enda või lähedaste märkuste põhjal (nt püsiv masendus, huvi kaotus igapäevaste tegevuste vastu).
  • Meeleoluhäirete sümptomite süstemaatiline hindamine perearsti vastuvõttudel.
  • Psühhiaatrilise ravi (nt psühhoteraapia, antidepressantide manustamine) efektiivsuse jälgimine ja kohandamine.
  • Krooniliste haiguste (nt diabeet, südamehaigused) patsientidel, kellel on suurenenud risk arendada depressiooni.
  • Ennetavad uuringud teatud riskigruppides.
Spetsialistid, kes kasutavad skaalasid
  • Perearstid (esmane kontakt ja läbivatus)
  • Psühhiaatrid (diagnoosi täpsustamine ja ravi juhtimine)
  • Kliinilised psühholoogid (psühholoogiline hindamine ja teraapia)
  • Vaimse tervise õed

Seotud uuringud

Beck depressiooni inventuur
complementary
Hamiltoni depressiooni skaala
complementary
PHQ-9
complementary
Hamiltoni ärevuse skaala
confirmatory

Seotud haigused

Depressioon 90% Suur depressioon 85% Düstüümia (püsiv depressioonihäire) 80% Hooajaline afektiivne häire 75%

Otsi näitajat