Psoriaas

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mis põhjustab kiirenenud naharakete moodustumist. See ei ole nakkav, kuid võib oluliselt mõjutada inimeste elukvaliteeti ja psühholoogilist heaolu. Kuigi seda ei saa täielikult ravida, on olemas tõhusad ravimeetodid sümptomite kontrollimiseks ja remissiooni saavutamiseks.

Psoriaas on immuunsüsteemi häirega seotud krooniline seisund, mille puhul naharakete arengutsükkel kiireneb oluliselt – tavaliselt 3-4 nädala asemel toimus see mõne päevaga. See kiirenenud rakkude jagunemine ja kuhjumine põhjustab iseloomulikke paksendunud, punaseid ja hõbedase hilbega kaetud laike (plaate). Põletik ei piirdu vaid nahaga, vaid on süsteemne, suurendades seega teiste terviseprobleemide, nagu psoriaatiline artriit, südame-veresoonkonna haigused ja metaboolsed häired, riski. Haigus võib esineda igas vanuses ja selle kulgu iseloomustavad vaheldumisi puhangud ja rahunemisperioodid.

Peamised nahasümptomid
  • Punased, paksendunud nahakahjustused (plaadid)
  • Hõbedased või valkjad hilbed, mis kergelt lahti kooruvad
  • Kuiv nahaolukord, mis võib praguneda ja veritseda
  • Naha kohalike piirkondade sügelus, kipitamine või valulikkus
Muud võimalikud sümptomid
  • Küünede muutused (sälgud, paksenemine, lahkumine voodist)
  • Peanaha kaasatus (sarnaneb kõvakattega)
  • Liigeste jäikus, valud ja põletik (psoriaatiline artriit)
  • Üldine väsimus
Typillised asukohad
  • Küünarnukid ja põlved
  • Peanahk
  • Seljajalgse ala
  • Käed ja jalad, sealhulgas sõrmede ja varbade nahakäärud

Psoriaasi täpset põhjust ei tea, kuid see on seotud immuunsüsteemi üleaktiveerumise ja geneetilise kalduvusega. Terve immuunsüsteem ründab ekslikult naharakke, põhjustades põletikku ja kiiret rakkude uuenemist. Olulised tegurid, mis võivad puhanguid esile kutsuda või halvendada, hõlmavad: pärilikkus (perekonnalugu), infektsioonid (nt kurgumandlipõletik), naha trauma (vigastus, kriimustus – 'Koebneri efekt'), stress, alkoholi tarbimine, suitsetamine, teatud ravimid (nt beetablokaatorid, litium) ning ilmastikutingimused (külm, kuiv õhk).

Enamasti piisab arsti – tavaliselt dermatoloogi – visuaalsest naha ülevaatusest iseloomulike muutuste tuvastamiseks. Raskematel juhtudel võidakse teha nahabiopsiat, kus väike nahatükk võetakse mikroskoopiliseks uurimiseks, et kinnitada diagnoosi ja välistada teisi nahahaigusi. Täiendavaid uuringuid, nagu vereanalüüsi või liigeste röntgenipilti, võidakse vajadusel teha psoriaatilise artriidi või muude kaasnevate seisundite hindamiseks.

Ravi eesmärk on põletiku ja rakkude uuenemise aeglustamine, plaatide eemaldamine ning puhangute ennetamine. Ravimeetodid valitakse individuaalselt, lähtudes haiguse raskusastmest ja tüübist. Need hõlmavad: 1) Kohalikku ravi: kreemid ja salvid kortikosteroidide, D-vitamiini analoogide või tõrvaga. 2) Valgusravi (fototerapia): UVB- või PUVA-terapia. 3) Süsteemset ravi: tablett- või süstiravimid (nt metotreksaat, tsüklosporiin), mis mõjuvad kogu organismile. 4) Bioloogilised preparaadid: uue põlvkonna ravimid, mis sihtspetsiifiliselt blokeerivad immuunsüsteemi põletikumehhanisme. Oluline on ka igapäevane nahahooldus niisutajatega ning stressi ja päritrigeerivate tegurite vältimine.

Kui teil tekib nahal püsiv, punane ja hilbeline väljumine, eriti kui see põhjustab ebamugavust või häirib igapäevast elu. Kiire konsultatsioon on vajalik järgmistel juhtudel: sümptomid levivad laialdaselt või halvenevad kiiresti; tekib tugev valu, turse ja jäikus liigestes (võib viidata psoriaatilisele artriidile); nahaalused piirkonnad muutuvad eriti punaseks, valulikuks või tekib mädaneemine (infektsiooni märk); sümptomid põhjustavad olulist emotsionaalset stressi, depressiooni või sotsiaalset isoleeritust. Eriti oluline on pöörduda arsti poole, kui loote last või kui teil on plaanis rasestuda, et kooskõlastada ohutud ravimeetodid.

Seotud uuringud: Psoriaas

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!