Eksitsioonbiopsia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Eksitsioonbiopsia on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse kogu kahtlane kude- või moodustiseos täielikuks histoloogiliseks uurimiseks. Seda kasutatakse nii täpse diagnoosi kui ka võimaliku ravi saamiseks ühes etapis. See meetod on eriti oluline vähkkasvajate ja teiste patoloogiliste seisundite tuvastamisel.

Mis on eksitsioonbiopsia?

Funktsioon

Täieliku kudeproovi saamine täpsemaks mikroskoopiliseks analüüsiks.
Võimaldab nii diagnoosida kudede patoloogilisi muutusi kui ka neid kirurgiliselt ravida.
Peamiseks eesmärgiks on eristada healoomulisi ja pahaloomulisi muutusi.

Protseduuri iseloom

Invasiivne kirurgiline protseduur.
Seda teostatakse tavaliselt kohalikus või üldanesteesias.
Eemaldatakse kogu kahtlasest alast piiratud kogus kuded või väike moodustis.

Protseduuri ettevalmistus ja käik

Ettevalmistus

Enamasti nõutakse vereteste ja koagulatsiooni uuringuid.
Räägitakse läbi anesteesia võimalused ja riskid.
Protseduuri eel võidakse keelata söömine ja joomine.

Protseduur

Kirurg teeb lõike ja eemaldab kogu kahtlase koeala.
Lõikeala suurus sõltub patsiendi anatoomiast ja kahtlase moodustise suurusest.
Eemaldatud kude saadetakse patoloogilaborisse analüüsiks.
Haav suletakse õmblustega või klambritega.

Eksitsioonbiopsia tulemuste tõlgendamine

Positiivne (leidub patoloogiat)

Vähirakkude olemasolu (pahaloomuline kasvaja).
Healoomuliste kasvajate või tsüstide tuvastamine.
Põletikuliste haiguste (nt süsteemne lupuse erythematosus) kinnitamine.
Infektsioonide (nt tuberkuloos) tuvastamine koe näol.

Negatiivne (normaalkude)

Eemaldatud koes ei leitud märke patoloogiast.
See võib kinnitada, et kahtlus oli alusetu või muutus on healoomuline.
Negatiivne tulemus ei välista alati haigust, kui proov ei pärinenud õigest kohast.

Indikatsioonid: millal tehakse eksitsioonbiopsiat?

Meditsiinilised olukorrad