Prostata hüperplaasia (Heaüllkine prostata suurendum, BPH)

Prostata hüperplaasia (ka heaüllkine prostata suurendum või lühend BPH) on eesnäärme kasv, mis toimub selle kude rakkude arvu suurenemise tõttu. Prostata asub kusiti tee ümber, mistõttu selle suurenedes võib tekkida surve kusiti vastu, põhjustades kuseerituse häireid. See on tüüpiline vanuseaspekt, mida peetakse osaks loomulikust vananemisprotsessist enamikul meestel. Oluline on mõista, et see on heaüllkine (mittevähktõve) muutus, mis ei kujuta endast vahetut ohtu elule, kuid nõuab tähelepanu ja vajadusel ravi sümptomite leevendamiseks.

Prostata hüperplaasia täpne põhjus pole teada, kuid see on tihedalt seotud vanusega ja hormonaalsete muutustega. Peamised riskitegurid on:

• Vanus: Sagedus suureneb oluliselt pärast 50. eluaastat; üle 60-aastastest meestest on sümptomaatiline BPH umbes poistel.
• Testosterooni ja dihüdrotestosterooni (DHT) tasemed: Arvatakse, et DHT, mis on testosterooni derivaat, stimuleerib prostata rakkude kasvu.
• Pärilikkus: Peres, kus lähedased sugulased on põdenud BPH-d, on risk suurem.
• Muud tegurid: Sagedamini esineb diabeetiga, südame-veresoonkonna haigustega ja kehakaalu probleemidega patsientidel. Eluviisilistest teguritest võivad mängida rolli vähene füüsiline aktiivsus ja toitumisharjumused.

BPH diagnoos põhineb anamneesil, füüsisel uuringul ja spetsiaalsetel testidel.

1. Anamnees ja sümptomite hindamine: Arst küsib sümptomite olemuse ja kestuse kohta. Kasutatakse sageli standardiseeritud küsimustikke (nt IPSS – Rahvusvaheline Prostata Sümptomide Skoor).

2. Füüsiline uuring: Hõlmab rektalse uuringu, mille käigus arst hindab prostaata suurust, kuju ja tihedust.

3. Kuseanalüüs: Et välistada infektsioon või veri kuses.

4. Veretöö: PSA (prostaata-spetsiifiline antigeen) taseme määramine, et hinnata kasvaja riski ja mõningal määral prostaata suurust.

5. Kusevoo mõõtmine (urofluomeetria): Lihtne test, mis mõõdab kusevoo tugevust ja kogust.

6. Põise ultraheliuuring: Et hinnata kusejääki pärast kusemist ja põise seinu.

7. Transrektaalne ultraheliuuring (TRUS): Täpsem prostaata mõõtmine.

8. Urodünaamiline uuring: Keerukam test, mis hindab põise ja kusiti funktsioone. Tehakse siis, kui diagnoos on ebamäärane või plaanitakse operatsiooni.

Ravi valik sõltub sümptomite raskusastmest, patsiendi tervislikust seisundist ja isiklikest eelistustest.

1. Elustiili muutused ja jälgimine (aktiiine jälgimine): Kergete sümptomite puhul soovitatakse kofeiini ja alkoholi tarbimise vähendamist, regulaarset kehalist tegevust, kusemise ajastamist ning vältida vedeliku tarbimist enne magamaminekut.

2. Ravimitega ravi:

• Alfa-blokaatorid (nt tamsulosiin): Lõdvendavad kusiti ja prostaata kaela lihaseid, leevendades voohäireid kiiresti.
• 5-alfa reduktaasi inhibiitorid (nt finasteriid, dutasteriid): Vähendavad DHT taset, pärsivad prostaata kasvu, kuid efekt on nähtav mõne kuu jooksul.
• Antikoliinergikumid või beta-3 agonistid: Võivad aidata iritatiivsete sümptomite korral.
• FDE5 inhibiitorid (nt tadalafiil): Kasutatakse mõnel juhul nii erectiilhäire kui BPH korral.

3. Invasiivsed protseduurid ja kirurgia:

• Minimaalselt invasiiivsed meetodid (nt prostaata arteria emboliseerimine, kuum- või laserteraapia): Vähem riskantsed, kiirem taastumine.
• Transuretraalne prostaata resektsioon (TURP): „Kuldne standard“ operatiivses ravis. Prostaata sisemine osa eemaldatakse kusiti kaudu sissetungi tegemata.
• Avatud prostatektoomia: Soovitatav väga suure prostaata korral.
• Uued tehnoloogiad: Nt Rezūm (aururavi) või prostaata tõstikute (lift) paigaldamine.

Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine, tüsistuste ennetamine ja elukvaliteedi parandamine.

Konsulteerige uroloogi või perearstiga järgmiste märkide ilmnemisel:

• Kuseerituse sümptomid (nõrk voog, tilkamine, sagedased kusetungid) mõjutavad teie igapäevaelu või une kvaliteeti.
• Äge kusetung, mida on võimatu taluda.
• Kusepeetus (täielik võimetus kusta) – see on meditsiiniline erakorraline seisund, mis nõuab KOHELAST arstiabi.
• Verd kuses (hematuuria).
• Valud kusemisel või alavööpiirkonnas, mis võivad viidata infektsioonile või muule tõsisele seisundile.
• Korduvad kuseinfektsioonid.

Ärge pidage sümptomeid "normaalseks vananemise osaks". Õigeaegne diagnoos võimaldab valida tõhusa ravi ja vältida tüsistusi.