Portaali hüpertensioon

Portaali hüpertensioon on seisund, mille korral vere rõhk maksa juurde viivas portaali veenis (portaali soonest) on püsivalt kõrgenenud. Portaali veen kogub veri kõhuõõne elunditest (nagu soolestik, põrn, kõhunääre) ja transpordib selle maksa puhastamiseks ja ainevahetuseks. Kui maksa kudet takistab normaalset vere läbivoolu (näiteks tsirroosi või fibroosi korral), koguneb veri portaali süsteemi, tõstes rõhku. See kõrge rõhk sunnib verd otsima alternatiivseid teid kehasse, mis põhjustab haprate varikoste teket nagu mao ja söögitoru alumises osas. Põhilised elundid, mida see seisund puudutab, on maks, portaali veen ja teised kõhuõõne veresooned.

Portaali hüpertensiooni peamiseks põhjuseks on maksa tsirroos, mis on püsiv sidekoe kasv (fibroos), mis blokeerib maksas verevoolu. Siiski võib seda põhjustada ka muud maksakahjustused, mis takistavad verevoolu. Peamised põhjused ja riskitegurid on: 1) Alkoholi liigtarbimine (alkoholi-indutseeritud maksatsirroos), 2) Krooniline hepatiit B või C viirusinfektsioon, 3) Mittalkohoolne rasvamaks (NAFLD) ja mittalkohoolne steatohepatiit (NASH), 4) Maksasündinud vead või pärilikud haigused nagu Wilsoni tõbi, 5) Portaali veeni tromboos (verehüübli tekke takistus veenis), 6) Budd-Chiari sündroom (maksaveenide väljavoolu takistus).

Portaali hüpertensiooni kahtlus tekib sümptomite või aluseks oleva maksahaiguse põhjal. Diagnoos kinnitatakse mitmete uuringutega: 1) Kõhu ultraheli (ultraheli) – see on peamine meetod, et hinnata maksa struktuuri, põrna suurust, asstiiti ja portaali veeni laienemist. 2) Elastsograafia (FibroScan) – hindab maksa kõvadust ja fibroosi astet. 3) Vereanalüüsid – maksafunktsiooni testid (nt ALT, AST, bilirubiin), vereloomede arv (tsirroos võib põhjustada trombotsütopeeniat). 4) Arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT) – annavad täpsema pildi veresoonte anatoomiast. 5) Endoskoopia – söögitoru ja mao vaatlus, et tuvastada ohtlikke varikoseid, mis võivad veritseda. Portaali veeni rõhu otseseks mõõtmiseks kasutatakse harvemini invasiivset hepatiits venoosset rõhu mõõtmist.

Portaali hüpertensiooni ravi eesmärk on vähendada rõhku portaali süsteemis, hallata sümptomeid ja ennetada eluohtlikke tüsistusi nagu varikosti veritsus. Ravi põhineb mitmel meetodil: 1) Medikamentoosne ravi: beetablokaatorid (nt propranolool, nadolool) on esmavalik verevoolu ja rõhu vähendamiseks, et ennetada varikoste teket ja veritsust. 2) Endoskoopiline ravi: kui varikosed on olemas, tehakse endoskoopilist sidumist (ligatsiooni) või skleroteraapiat, et need sulgeda. 3) Invasiivsed protseduurid: Transjugulaarse intrahepaatse portosüsteemse šundi (TIPS) loomine – see on operatsioon, kus luuakse maksas uus teekond, et suunata veri mööda takistust, oluliselt langetades portaali rõhku. 4) Maksasiirdamine: lõplikuks raviks raskel tsirroosil on maksasiirdamine. 5) Toetusravid: diureetikumid asstiidi raviks, antibiootikumid infektsioonide ennetamiseks, dieedi muutmine (soovitatakse vähendada soolasisaldust).

Portaali hüpertensioon on tõsine seisund, mis nõuab regulaarset arstlikku jälgimist. Kohe tuleks pöörduda arsti või haigla poole, kui ilmnevad järgmised hädaolukorra tunnused: * Oksendamine verd või kohviljaki värvuse oksendamine. * Must, tärkliserikas väljaheide (melena) või verine väljaheide. * Äkiline, tugev kõhvalu. * Kiiresti suurenev kõht vedeliku kogunemise tõttu. * Uus või halvenev segasus, kõne raskused või väre (hepatiits encephalopathia märgid). * Kollane naha- või silmavalgete värvus (ilanäht). Kui teil on diagnoositud maksatsirroos või teine krooniline maksahaigus, on oluline käia regulaarselt kontrollides, et hinnata portaali hüpertensiooni riski ja alustada ennetavat ravi.