Maksakompuutertomograafia
Maksakompuutertomograafia on kiire ja täpne pildiuuring, mis võimaldab detailselt hinnata maksa struktuuri, suurust ja võimalikke haiguslikke muutusi. Seda kasutatakse nii maksahaiguste diagnostika kui ka ravi tulemuste jälgimiseks. Uuring annab olulist teavet maksa veresoonte, koe ja ümbruskonna kohta.
- Mittelinev pildistamismeetod maksa ja ümbritsevate kudede hindamiseks.
- Võimaldab tuvastada kasvajad, tsüstid, nekroosi, maksakirroosi, infektsioone ja veresoonte probleeme.
- Annab üksikasjalikke ristlõikepilte, mida saab erinevatel tasanditel analüüsida.
- Kasutab röntgenkiirgust ja arvutitöötlust kolmemõõtmeliste piltide loomiseks.
- Võib sisaldada kontrastainega täiendust, et eristada struktuure paremini.
- Tänapäevased multidetektor-KT seadmed võtavad pilte väga kiiresti, vähendades kiirguskontsentsratsiooni.
- Enne uuringut võidakse paluda mitte süüa ega juua 4–6 tundi.
- Oluline on teavitada arsti kõigist allergiatest, eriti joodi suhtes, kui plaanitakse kontrastainet.
- Võta kaasa varasemad maksauuringute tulemused.
- Patsient asetatakse liuglauale, mis liigub läbi tomograafi rõnga.
- Uuringu ajal tuleb lamas hoida täielikku liikumatus – võidakse paluda hingata kinni lühikeseks ajaks.
- Kontrastaine süstakse sageli veeni, et maksa veresooned ja koe erinevus oleks selgem.
- Uuring kestab tavaliselt 10–20 minutit.
- Hea- või pahaloomulised kasvajad (nt hepatotsellulaarne kartsinoom, hemangioom).
- Metastaasid teistest organitest.
- Tsüstid (lihttsüstid, polütsüstiline maks).
- Maksakirroos (kude muutub armkoeks).
- Maksa rasvumine (steatoos).
- Maksapõletik (hepatiit) või abstsess.
- Trauma tagajärjed (maksarebendid, verevalumid).
- Maksaveni tromboos.
- Maksaväline žaotus (nt maksa suurenemine).
- Koledohi eesmine laienemine (peensoole ummistus).
- Kõhuvalu, kollatuse või seletamatu kaalukaotuse korral.
- Maksa talitlushäirete kahtlus (kõrge vere maksaensüümid).
- Kasvaja või maksametastaaside kahtlus.
- Maksa trauma (nt pärast õnnetust).
- Krooniliste maksahaiguste (nt hepatiit, kirroos) jälgimine.
- Gastroenteroloog (seedetrakti ja maksahaiguste eriarst).
- Onkoloog (kasvajate eriarst).
- Kirurg või traumateemaline eriarst.
- Radioloog (pildiuuringute spetsialist).
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
12Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!