Pneumothorax
Kirjeldus
Pneumothorax on eluohtne seisund, mille korral õhk koguneb kopsuümbruse ruumi, surudes kopsu kokku. See takistab normaalset hingamist, põhjustades hingeldust ja valu ning nõuab sageli kiiret meditsinilist sekkumist. Kuigi mõned kergejõulised juhtumid võivad paranes iseenesest, võib suurem pneumothorax olla eluohtlik.
Pneumothorax ehk kopsukelmeõhk on seisund, kus õhk pääseb kopsuümbrusesse (pleuraõõnde). Tavaliselt on pleuraõõs õhuta ja sisaldab vaid õhukest vedelikkihi, mis võimaldab kopsul sujuvalt liikuda hingamisel. Kui õhk sellesse ruumi sattub, tekib positiivne rõhk, mis surub kopsu kokku (atelektaas). See takistab osaliselt või täielikult hapniku võtmist verre. Seisund võib olla piiratud (väike pneumothorax) või progressiivne (suur pnevmotoraks), kus õhukogus suureneb hingamisega, ohustades elu.
- Äkiline, terav või torkiv valu ühel rinnal küljel, mis võib kiireneda sügava hinge tõmbamisel või köhimisel.
- Hingeldus (düspnoe), mis võib olla eriti tugev suure pneumothoraxi korral.
- Kuiv köha.
- Rindkere tiheduse või "paisumise" tunne kahjustatud küljel.
- Sügav hingeldus või lämbumistunne.
- Sinakas nahavärvus (tsüanoos), eriti huultel või sõrmede otstes.
- Kiire südametöö (tahhükardia).
- Vererõhu langus, nõrkus, higistamine või teadvusekaotus – need võivad viidata pingelisele pneumothoraxile, mis surub südant ja veresooni.
Pneumothorax jaguneb põhjuste alusel mitmeks tüübiks.
Primaarne spontaanne pneumothorax: Tekib ilma selge põhjuseta näiliselt tervetel noortel (eriti pikkadel, kõhnadel meestel). Selle põhjuseks on sageli väikeste õhukottide (bleb'ide) lõhkumine kopsu pealispinnal.
Sekundaarne spontaanne pneumothorax: Areneb olemasoleva kopsuhaiguse taustal, mis nõrgestab kopsukude. Peamised riskitegurid on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOPH), astma, kopsufibroos, kopsuvähk, tuberkuloos või kopsukoe nakkused nagu pneumoküst.
Traumapõhine pneumothorax: Tekib rindkere tõttu, näiteks roide murd, noahaav või suletud trauma (nagu autoõnnetus).
Muud põhjused: Võib tekkida mehaanilise ventilatsiooni, meditsiiniliste protseduuride (nagu kopsupunktsioon või kõhunäärmepiird) või endometrioosi tagajärjel (menstruaalne pneumothorax). Peamised riskitegurid on suitsetamine, meessoost, noor eas (20-40) ja perekonnalugu pneumothoraxi kohta.
Diagnoos põhineb sümptomitel, füüsilisel läbivaatusel ja kujutlusmeetoditel.
1. Füüsiline läbivaatus: Arst kuulab kopsu helisid stetoskoobiga. Pneumothoraxi korral võib kahjustatud küljel hingamishääl olla nõrgenenud või puududa. Koputades võib kaja olla kõrgem (hüperresonantne).
2. Rindkere röntgenuuring (RTG): See on esmane diagnostiline meetod. Pildil näeb õhukogust tingitud tumedat ala kopsu ääres ja kokkusurutud kopsu piiri.
3. Arvutomograafia (CT): Kasutatakse keerulisematel juhtudel, et näha väiksemat pneumothoraxi, tuvastada põhjustavat kopsukahjustust või eristada seda muudest seisunditest.
4. Ultraheliuuring: Kasulik traumapatsientidel või intensiivravi osakonnas kiireks hindamiseks.
Diagnoosimisel hinnatakse ka pneumothoraxi suurust (protsentides rindkere poolest) ja stabilisust.
Ravi sõltub pneumothoraxi tüübist, suurusest, sümptomitest ja patsiendi üldisest seisundist.
Väikese, stabilse, sümptomiteta pneumothoraxi ravi: Võib jälgida ja lasta ise resorbeeruda. Patsiendile soovitatakse puhkust ning jälgitakse sümptomeid. Haiglaravi ei pruugi olla vajalik.
Sümptomaatilise või suurema pneumothoraxi ravi: Peamine eesmärk on õhk pleuraõõnest eemaldada.
- Terapeutiline torakotseentees (õhupunktsioon): Torkimisnõelaga eemaldatakse õhk, lastes kopsul uuesti laieneda.
- Rindkere dreeni (torakostooma) paigaldamine: Suurema või korduva pneumothoraxi korral paigaldatakse rinna seina kaudu dreenitoru, mis ühendatakse vaakumsüsteemiga, et pidevalt õhku eemaldada ja kopsu laienemist soodustada. Dreen jäetakse paika mõneks päevaks.
Kirurgiline ravi: Soovitatakse korduva (retsidiveeruva) pneumothoraxi, pideva õhuleke või mõlema kopsu kaasasoleva kahjustuse korral.
- Videoassisteeritud torakoskopiline kirurgia (VATS): Minimaalse trauma meetod, millega sulgetakse õhuleke ja/või tehakse pleurodees (pleura lehtede kleepumise esilekutsumine), et uue pneumothoraxi vältida.
Ravi hõlmab ka alushaiguse kontrollimist (nt KOPH-i ravi) ja suitsetamisest loobumist.
Kui teil on järsud rinnavalud, hingamisraskused või teie seisund kiiresti halveneb, on see ERAKORRALINE MEDITSINILINE OLUKORD. Helistage kiiremale arstiabule (112) või sõitke kiirelooma.
Koheselt pöörduge arsti poole, kui:
- Tekib äkiline, terav valu ühes rinna pooles, mis halveneb hingamisel.
- Tekib uus või halvenev hingeldus.
- Teil on teadaolev kopsuhaigus ja teil tekivad ülalkirjeldatud sümptomid.
Isegi kui sümptomid tunduvad kerged, on oluline need arstile teatada, sest väike pneumothorax võib progresseeruda. Ärge oodake, kuni sümptomid ise mööduvad.