Paragripi infektsioon (Paragripp)

Paragripi infektsioon on hingamisteede viirusinfektsioon, mida põhjustavad inimese parainfluensaviirused (HPIV). Neid on neli peamist tüüpi (HPIV-1 kuni HPIV-4), millest igaühel on veidi erinev kliiniline pilt. Viirused nakatumise järel kinnituvad ja paljunevad ninasõõrmete, kõri või kopsude limaskestades, põhjustades põletikku, turse ja liigset lima eritumist. See toob kaasa tüüpilised külmetuse- või gripisarnased sümptomid. Erinevalt gripi viirusest ei põhjusta paragripi viirused tavaliselt nii tõsiseid üldisi sümptomeid, kuid need võivad eriti imikute ja väikelaste puhul põhjustada olulisi hingamisteede komplikatsioone.

Põhiline põhjus on nakkus ühe neljast inimese parainfluensaviiruse tüübist. Nakkuse levik:

• Otsene kontakt: Nakatunud isikuga käte kaudu või esemete kaudu.
• Õhku tilgakesi: Nakatunud isiku köhimisel, aevastamisel või rääkimisel eralduvate pisikeste tilkade kaudu.

Peamised riskitegurid:

• Vanus: Imikud ja väikelapsed on kõige vastuvõtlikumad, eriti tõsistele hingamisteede kuludele.
• Nõrgenenud immuunsüsteem: Krooniliste haiguste või ravimite tõttu.
• Tihe kontakt lastega: Lasteaiatöötajad, vanemad, koolilapsed.
• Aastaaeg: Sagedamini esineb sügisel ja talvel, kuigi võib esineda aasta läbi.

Enamikul juhtudel põhineb diagnoos sümptomitel ja füüsilisel uuringul. Paragrippi ei diagnoositakse sageli eraldi, kuna ravi on sümptomite leevendamine. Kui on vaja täpset diagnoosi (eriti rasketel juhtudel või haiglaravi korral), võivad arstid kasutada järgmisi meetodeid:

• Viirusliku DNA tuvastamine (PCR-test): Kõige täpsem meetod. Võetakse nina- või kurku nuusk ning analüüsitakse viiruse geneetilist materjali.
• Viirusviljelus: Võetakse proov ja pannakse see kasvama rakukultuuris, et tuvastada viirus. See võtab aega.
• Antigeenitestid: Kiirtestid, mis võivad olla vähem tundlikud kui PCR.
• Verianalüüs: Et hinnata üldist infektsiooni taset (valged verelibled) ja välistada muid põhjuseid.
• Rindkere röntgen: Kui kahtlustatakse kopsupõletikku või muud tõsist komplikatsiooni.

Spetsiifilist viirusevastast ravi paragripi jaoks pole. Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja organismi toetamisele:

Toetusravid:

• Puhkus ja piisav vedelik: Oluline taastumiseks ja kuumuse alandamiseks.
• Kuumuse alandamine: Paratsetamool või ibuprofeen (vastavalt vanusele ja soovitustele). Aspiriini ei tohi anda alla 19-aastastele lastele.
• Köha vaigistamine või lima lahtistamine: Köhatropid või ekspektorandid vastavalt köha tüübile.
• Nina ummistuse leevendamine: Soolvesi nina piiskad või spreid, niisutajad.
• Kurguvalu leevendamine: Soojad joogid, tilguti või pastillid.

Rasketel juhtudel:

• Haiglaravi: Võib olla vajalik imikute puhul või raske hingamisteede ummistuse korral (nt krõmp).
• Hapnikuravi: Hingamisraskuste korral.
• Nebuliseeritud ravimid: Auruinhalaatoriga antakse ravimeid bronhide laiendamiseks.
• Süstikaine antibiootikum: Ainult bakteriaalse kõrvalnakkuse (nt kopsupõletiku) korral, kuna paragripi vastu antibiootikumid ei mõju.

Pöörduge arsti poole, kui teie lapsel või teisel:

• On hingamisraskused (näiteks nahk tõmbub sissekkõõrde, nohised hingamine, kiire hingamine).
• Tekib kõrge palavik (üle 39,4°C), mis ei lange ravimitega või kestab kauem kui 3 päeva.
• On märke dehüdratatsioonist (kuivad mähkmed, nutt ilma pisarateta, sisse vajunud silmad).
• Köha on väga tugev või kestab üle nädala, eriti kui see segab magamist või toitumist.
• Tekib kõrvavalu, mis võib viidata keskkõrvapõletikule.
• Imetajal (alla 3 kuu vanusel) on palavik või muud mured.
• Täiskasvanul on kroonilised terviseprobleemid (südamehaigus, astma, diabeet) ja ilmnevad gripi sümptomid.

Kutsuge kiiremat abi (hädaabi number 112), kui on täheldatud sinakas kehavärvus (tsüanoos), äärmine hingamisraskus või teadvusehäired.