Naise viljatus
Kirjeldus
Naise viljatus on seisund, mis takistab naisel rasestumist või raseduse kandmist lõpuni. See on levinud terviseprobleem, mis võib mõjutada kuni 15% paare ja mille puhul on meditsiiniline abi sageli väga tõhus. Viljatuse kogemine võib olla emotsionaalselt koormav, kuid teadmised selle põhjustest ja ravivõimalustest on esimene samm abi saamise suunas.
Naise viljatus (steriilsus) on määratletud kui võimetus saada rasedaks või kanda rasedust lõpuni pärast vähemalt üheaastast regulaarset sohilist elu ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata. See ei ole üksik haigus, vaid paljude erinevate tervisehäirete või tegurite tulem, mis mõjutavad reproduktiivsüsteemi normaalset talitlust. Viljatus võib olla primaarne (naisel pole kunagi olnud rasedust) või sekundaarne (rasedus on varem olnud, kuid uut ei saa saavutada või kanda). Protsess nõuab munasarjade normaalset toimimist (munade valmimist ja vabanemist), elundite läbipaistvust ja terveid anatoomilisi tingimusi (munasarjad, munajuhid, emakaõõs), samuti optimaalseid hormonaalseid signaale ajuripatsist ja munasarjadest.
- Rasestumisraskused pärast vähemalt ühte aastat proovimist (naistel üle 35 aasta vana pärast 6 kuud).
- Ebaregulaarsed või täiesti puuduvad menstruatsioonitsüklid (amenorröa).
- Väga valulikud või rasked menstruatsioonid, mis võivad viidata endometrioosile.
- Akne või liigne karv kasv näo ja keha piirkondades (hirsutism), mis võib olla seotud munasarjade polüküstilise sündroomiga (PKOS).
- Ootamatud kaalutõusud või raske kaalu langetamine.
- Pea- või seljavalu, nägemishäired või piimavool mitte raseduse ajal (galaktorröa), mis võib näidata prolaktiini taseme tõusu.
- Valud vahetult enne või menstruatsiooni ajal, suhtelise ajal või kusepaastel.
- Krooniline vaagnavalu, mis võib olla seotud kõhukelme põletikuliste haigustega või endometrioosiga.
- Korduvad varajased raseduskatkestused (kaks või enam järjestikust).
Naise viljatust võivad põhjustada paljud tegurid, mis mõjutavad munasarjade, munajuhade, emaka või hormonaalse süsteemi talitlust.
Ovulatsioonihäired (25-30% juhtudest): Munasarjad ei vabasta korrapäraselt seemneid. Levinumad põhjused on Munasarjade Polüküstiline Sündroom (PKOS), varajane munasarjade talitluse lakkamine (enneaegne ovariääne puudulikkus), kõrge prolaktiini tase (hüperprolaktineemia) või kilpnäärme talitlushäired (hüpo- või hüpertüreoos).
Munajuhade või vaagna struktuuriprobleemid (30-35% juhtudest): Munajuhade blokaad või kahjustus takistab muna ja sperma liikumist. Põhjused: kõhukelme põletikuline haigus (nt klamüdia infektsiooni tagajärg), endometrioos, eelmised vaagnaoperatsioonid või adhesioonid (kleepuvuskude).
Emaka- või emakakaelaprobleemid (10-15%): Ebanormaalsused, mis takistavad muna kinnitumist või raseduse kandmist: emaka polüübid või fibrioomid, emaka kaasasündinud anomaaliad (nt septa), emakaõõne sidekoelised adhesioonid (Ashermani sündroom) või emakakaela piisamatus.
Muud tegurid: Vanus (viljakus väheneb oluliselt pärast 35. eluaastat), geneetilised häired (nt Turneri sündroom), kroonilised haigused (diabeet, tsöliaakia, autoimmuunhaigused), raske stress, äärmuslik kaaluliig- või alakaal, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja keskkonnategurid.
Viljatuse diagnostika on samm-sammuline protsess, mis hõlmab põhjalikku anamneesi, füüsilist uuringut ja spetsiaalseid teste, et tuvastada põhjuste spekter.
Esmane hindamine: Põhjalik kõnelus tsüklite, eelnevate raseduste, meditsiinilise ajaloo, operatsioonide, infektsioonide ja elustiili kohta. Günäkoloogiline uuring.
Ovulatsiooni kinnitamine: Tsükli jälgimine, basaalkehatemperatuuri graafik, ovulatsiooni ennustajate komplektid. Vereseerumi progesterooni tase tsükli 21.-23. päeval.
Hormonaalne profiil: Verianalüüsid hormoonide (FSH, LH, estradiool, prolaktiin, kilpnäärme hormoonid (TSH), AMH (anti-Mülleri hormoon)) tasemete määramiseks, mis annab infot munasarjade reservi ja funktsiooni kohta.
Struktuuriliste anomaaliate hindamine: Transvaginaalne ultraheli (TVÜ) – munasarjade, emaka ja folliikulite arengu hindamine. Histerosalpingograafia (HSG) – röntgenuuring kontrastaine abil, et kontrollida munajuhade läbipaistvust ja emakaõõne kuju. Hüsteroskoopia – optilise toru abil emakaõõne otsene vaatlus. Laparoskoopia – väikese kaameraga operatsioon vaagnaorganite hindamiseks, eriti endometrioosi või adhesioonide tuvastamiseks.
Muud testid: Genetilised uuringud, immuunoloogilised testid või endometriumi biopsia implantaatioonivõime hindamiseks.
Ravi sõltub täpselt tuvastatud põhjusest, naise vanusest ja isiklikest eelistustest. See võib olla konservatiivne, kirurgiline või hõlmata abistavat reproduktiivtehnoloogiat.
Medikamentoosne ravi:
- Ovulatsiooni stimuleerimine: Klomifeenstiraat või letrosool tsüklite stimuleerimiseks.
- Gonadotropiinid: Injektsioonid FSH ja LH-ga, et stimuleerida munarakkude küpsemist.
- Prolaktiini taseme alandajad: Bromokriptiin või kabergoliin.
- Metformiin: PKOS-i korral insuliinitundlikkuse parandamiseks.
Kirurgiline ravi:
- Hüsteroskoopia: Emaka polüüpide, fibrioomide või adhesioonide eemaldamine.
- Laparoskoopia: Endometrioosikollete eemaldamine, munajuhade blokaadide lahtitegemine või adhesioonide lõikamine.
Assisteeritud reproduktiivtehnoloogiad (ART):
- Intrauteriinse seemenduse (IUI): Eelnevalt töödeldud sperma süstitakse emakasse ovulatsiooni ajal.
- In vitro viljastamine (IVF): Munad kogutakse viljastamiseks laboris, saadud embrüod kantakse emakasse. See on kõige tõhusam meetod.
- Intratsütoplasmailine spermiumi süstimine (ICSI): Üksik sperma süstitakse otse munarakku, kasutatakse meeste viljatuse korral.
- Doonormunade või doonorembrüotide kasutamine.
Elustiilimuutused: Kaalu reguleerimine, tasakaalustatud toitumine, regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus, stressi vähendamine, suitsetamisest ja alkoholi liigtarbimisest loobumine.
Soovitatav on konsulteerida viljatuse spetsialistiga (günekoloog-reproduktoloog) järgmistel juhtudel:
- Kui te olete proovinud rasestuda 1 aasta jooksul regulaarse sohilise elu korral ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata (naistel alla 35 aasta vana).
- Kui olete üle 35 aasta vana – soovitatav on pöörduda abi poole juba 6 kuu proovimise järel, kuna viljakus ja raviedukus vähenevad kiiremini.
- Kui teil on mõni järgmistest sümptomitest: ebaregulaarsed või puuduvad menstruatsioonid, väga valulikud menstruatsioonid, teadaolev endometrioos või kõhukelme põletikuline haigus, kaks või enam varajast raseduskatkestust, eelnev klamüdia infektsioon või munajuhade operatsioon, teadaolev meeste partneri viljatuse probleem.
- Kui teil on põletikulised sümptomid (valu, kõrge palavik) või kahtlus ohtliku raseduse (nt ektopiline rasedus) korral – pöörduge kohe arsti poole.