Granulaarsed silindrid

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Granulaarsete silindrite normid
Üldine
Tervetel inimestel granulaarseid silindreid uri tavaliselt ei leita või on nende arv väga väike (nt 0-1 vaatevälja kohta). Nende süstemaatiline esinemine on ebanormaalne.
Mehed
Sama, mis üldine norm – eelistatavalt puuduvad.
Naised
Sama, mis üldine norm – eelistatavalt puuduvad.

Näitaja kohta

Granulaarsed silindrid on uri mikroskoobilsed struktuurid, mis koosnevad valkudest ja rakkude killudest. Nende esinemine viitab tavaliselt neerutuumikute kahjustusele ja on oluline diagnostiline marker mitmesuguste neeruhaiguste korral.

Funktsioon ja tähtsus
  • Granulaarsed silindrid moodustuvad neerutuumikutes (tuubulites) valkude ja rakkude lagunemistoodete sadenemisel.
  • Nad on nn. teralised struktuurid, mis peegeldavad neeru koeraku (tubulaarse epiteeli) kahjustust.
  • Nende esinemist uri peetakse patoloogiliseks nähtuseks, mis nõuab täiendavat uuringut.
Tekke mehhanism
  • Tekivad, kui neerutuumikutes on suurenenud valgu (eriti Tamm-Horsfordi valgu) kontsentratsioon koos rakkude või nende fragmentidega.
  • Granulaarne välimus tuleneb valkude ja rakkude lagunemisest või sadestumisest.
  • Levinumad neerukanalikes, mis on kahjustunud nt põletiku, isheemia või mürgistuse tõttu.
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse värske hommikuse uri keskmine voog (eelistatavalt esimene uri pärast magamist).
  • Uri proov pöördeliselt tsentrritakse, et eraldada sete.
  • Sete preparaat uuritakse mikroskoobi all (tavaliselt suurendusega 100-400x).
  • Granulaarseid silindreid tuvastatakse nende iseloomuliku silindrilise kuju ja teralise tekstuuri järgi.
Ettevalmistus
  • Enne uri kogumist on soovitatav pesta suguelundid, et vältida kontaminatsiooni.
  • On oluline rääkida arstile kõigist võetavatest ravimitest, sest mõned võivad mõjutada tulemusi.
  • Raske füüsiline koormus enne proovi andmist võib mõningal määral suurendada silindrite teket, seega on soovitatav vältida.
Neeru akutsed kahjustused
  • Akutne neerukahjustus (AKI) isheemilise või toksilise päritoluga.
  • Akutne tubulaarne nekroos (nt raskete metallide mürgistuse, mõnede antibiootikumide põhjal).
  • Raske dehüdratsioon või šokk.
Kroonilised neeruhaigused
  • Krooniline neerupõletik (glomerulonefriit).
  • Diabeetne nefropaatia.
  • Hüpertensiivne neerukahjustus.
  • Polycüstilise neeruhaiguse edasijõudnud staadiumid.
Muud seisundid
  • Rasked kehavalgud (nt müoglobin neerutesse lihaskahjustuse korral).
  • Kõrge kuumus või palavik.
  • Mõned süsteemsed autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne lootus).
Tähendus
  • Granulaarsete silindrite puudumine uri peetakse normaalseks leiuks ja see viitab tavaliselt sellele, et neerutuumikud ei ole hetkel märgatavalt kahjustunud.
  • Siiski ei välista see täielikult neeruhaigust, kuna mõned seisundid võivad olla varjatud või mittesilindreid tekitavad.
  • Kui on kahtlus neeruhaiguse kohta, võidakse vajadusel korrata uuringut või tellida täiendavaid teste.
Kliinilised sümptomid
  • Tundmatu päritoluga kõrgvererõhk (arteriaalne hüpertensioon).
  • Uri muutused: vahujas, vere- või valgujälg uri, vähenenud uri kogus.
  • Turse (edema) eriti näol ja jalgadel.
  • Selgumajas valu või kõhvalu.
  • Üldine nõrkus, väsimus, iiveldus (võib viidata neerupuudulikkusele).
Ravijärgne seire
  • Ravimite (nt NSAID-d, mõned antibiootikumid) manustamise ajal, mis võivad neerusid kahjustada.
  • Keemiaravi või kiiritusravi ajal.
  • Pärast suuri operatsioone või intensiivravi, kus oli oht neerukahjustuseks.
Spetsialistid, kes võivad testi tellida
  • Nefroloog (neeruhaiguste spetsialist).
  • Uroloog (kuseelundite kirurg).
  • Sisehaiguste arst (eriti diabeedi või autoimmuunhaiguste korral).
  • Perearst või eriarst sümptomite algsel hindamisel.