Spetsiaalsed värvimismeetodid

Kirjeldav

Näitaja kohta

Spetsiaalsed värvimismeetodid on mikroskoopilised tehnikad, mida kasutatakse koeproovide või rakupreparaatide värvimiseks konkreetsete struktuuride, valkude või mikroorganismide visualiseerimiseks. Need meetodid võimaldavad patoloogil täpsemat diagnoosi ja aitavad eristada erinevaid haiguslikke seisundeid.

Mis on spetsiaalsed värvimismeetodid?

Funktsioon

Konkreetsete koestruktuuride (nt kollageen, elastin) või rakuosade (nt tuumad, tsütoplasma) esiletõstmine.
Erinevate mikroorganismide (nt bakterid, seened) identifitseerimine.
Spetsiifiliste valkude või retseptorite avaldumise näitamine rakkudes (nt immunofluorestsents).

Rakendusvaldkonnad

Histopatoloogia (kudede uurimine).
Tsütoloogia (rakkude uurimine).
Mikrobioloogia (mikroorganismide tuvastamine).

Protseduuri käik

Protseduur

Koe- või rakupreparaadi ettevalmistamine (fikseerimine, lõikamine).
Konkreetse värvaine või reagentide kompleksi rakendamine preparaadile.
Vajadusel spetsiifiliste pesemiste ja reaktsiooniaja järgimine.
Värvunud preparaadi mikroskoobiga uurimine patoloogi poolt.

Spetsiaalsete värvimismeetodite tulemuste tõlgendus

Positiivne reaktsioon (värvumine)

Tõendab spetsiifilise struktuuri, valgu või organismi olemasolu proovis.
Näiteks: Amüloidi värvimise positiivne tulemus näitab amüloidoosi; Gram-positiivsed bakterid värvuvad siniseks-violetseks.

Kliiniline tähendus

Võib kinnitada diagnoosi (nt vähk, infektsioon).
Võib anda teavet haiguse tüübi ja agressiivsuse kohta.
Võib aidata valida sihtraudseid raviskeeme (nt teatud retseptorite avaldumine vähirakkudes).

Indikatsioonid: millal tehakse spetsiaalseid värvimismeetodeid?

Peamised põhjused

Kahtlus spetsiifilisest haigusest (nt vähk, autoimmuunhaigus, spetsiifiline infektsioon).
Kudede või rakkude täpsem iseloomustamine päldiagnoosi kinnitamiseks.
Raviplaani koostamiseks vajaliku info saamine.
Kasvaja tüübi, päritolu või agressiivsuse määramine.

Spetsialistid, kes seda tavaliselt tellivad