Mastoidiit
Kirjeldus
Mastoidiit on mastoidluu, mis paikneb kõrva taga, infektsioon või põletik. See tekib peaaegu alati ravimata või raskesti kulgeva keskkõrvapõletiku (otiidi) tüsistusena. Tegemist on tõsise seisundiga, mis võib olla eluohtlik, kuna infektsioon võib levida lähialustesse kudedesse, sealhulgas ajju, ning nõuab seetõttu kiiret meditsinilist sekkumist.
Mastoidiit on mastoidluu põletik. Mastoidluu on poorne õhukeste õõntega struktuur, mis asub kõrva taga ja on otse ühenduses keskkõrvaga (timpano-mastoidne ühendus). Kui keskkõrvapõletikku ei ravita adekvaatselt, levivad bakterid või harvem teised mikroobid sellest ühendustee kaudu mastoidluu õõntesse. Seal põhjustavad nad põletikku, luukahjustust (destruktsiooni) ja õõntesse koguneva mäda teket. Seda protsessi nimetatakse empüeemiks. Kui põletikku ei kontrollita, võib see puruneda läbi luu ja levida ajukelmesse (meningiit), ajju (absess) või kaela pehmetesse kudedesse (Bezoldi absess), põhjustades eluohtlikke tüsistusi.
- Tugev või pulsseeriv kõrvavalu, mis võib valgustada kuklasse või oimudesse.
- Kõrvast mäda või muude eritiste väljumine (otoorea).
- Kõrva kinnitunud tunne ja kuulmise vähenemine (hüpakuus).
- Kerge kuni mõõdukas palavik (kõrgem kui 38 °C).
- Üldine ebamugavustunne ja väsimus.
- Kõrva taga ja ümbruse (mastoidi piirkonna) punetus, soojus ja pehme, valulik turse. Kõrva kinnitus võib nihkuda ettepoole või alla.
- Kõrva taga luul (mastoidi tipul) valulikkus survetundel.
- Pea- või kaelavalu, mis muutub aina tugevamaks.
- Kõrge palavik ja külmavärinad.
- Kahvatus nahavärvus ja üldine nõrkus.
- Kõrvataguse turse tõttu võib tekkida kuulmekäigu ahenemine või sulgumine.
- Jäik kaela, valgustundlikkus (fotofoobia), teadvuse muutused (meningiidi märgid).
- Ülanäo paistetus (periostsiidi tõttu), silmamuna väljalasumine või topeltnägemine (siinus kavernosus tromboos).
- Näo närvikahjustus (näonärvi paralüüs), mis väljendub näo poole lõtvumisena.
- Kõrge palavikuga ühenduses olevad krambid või segadus (ajuabsessi kahtlus).
Peamiseks põhjuseks on bakteriaalne infektsioon, mis levib otse keskkõrvast mastoidluu õõntesse. Kõige sagedamini põhjustavad mastoidiiti samad bakterid, mis põhjustavad keskkõrvapõletikku: Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, vähemalt Staphylococcus aureus või Streptococcus pyogenes. Riski suurendavad järgmised tegurid:
- Ravimata või osaliselt ravitud keskkõrvapõletik: See on peamine riskitegur, eriti lastel.
- Krooniline keskkõrvapõletik: Korduvad infektsioonid nõrgendavad kudeid ja võimaldavad bakteritel paremini levida.
- Anatoomilised tegurid: Väga poorne mastoidluu või kitsas ühendus keskkõrvaga võib soodustada infektsiooni levikut.
- Immunodefiitsus: Seisundid või ravid, mis nõrgestavad immuunsüsteemi (nt HIV, keemoteraapia), suurendavad nakkushaiguste riski üldiselt.
- Cukru- või teised metaboolsed haigused: Need võivad halvendada vereringet ja ravireaktsiooni.
- Kõrvatrauma või operatsioon: Võib olla infektsiooni sissepääsuteeks.
- Harva: Tuberkuloos või seeninfektsioonid.
Diagnoos põhineb kliinilistel andmetel, füüsilisel uuringul ja kinnitustest. Protsess algab põhjaliku anamneesi ja otoskoopiaga (kõrva sisevaatlus), et hinnata timpani (kõrvatrummi) seisundit ja eriteid. Peamised abiuuringud on:
1. Pildiuuringud:
- Kompuutertomograafia (CT) ajukoljusest: See on kuldne standard mastoidiidi kinnitamiseks. See näitab mastoidluu õõnteste täitumist vedeliku/mädaga ja võimalikku luukahjustust, samuti tüsistuste (nt ajuabsessi) olemasolu.
- Magnetresonantstomograafia (MRT): Rakendatakse, kui on kahtlus infektsiooni levikust pehmetesse kudedesse, ajukelmesse või ajju.
2. Laboratoorsed uuringud:
- Vereanalüüs: Valkude arv (leukotsüütide arv) ja C-reaktiivse valgu (CRP) tase on tavaliselt tõusnud, mis näitab aktiivset põletikku.
- Kõrvasekreedi kultuur ja antibiogramm: Kui on võimalik, võetakse kõrvasekreet proov mikroobi tuvastamiseks ja kõige tõhusama antibiootiku valimiseks.
3. Audiomeetria (kuulmise uuring): Tehakse põhilise kuulmiskahjustuse määramiseks, eriti krooniliste juhtude korral.
Ravi on agressiivne ja algab kohe pärast diagnoosi. Eesmärk on infektsiooni likvideerimine, tüsistuste ennetamine ja kuulmise säilitamine.
- Intensiivne antibiootikumiravi: Algrab koheselt laiaspektriliste intravenoossete (veenitesse antavate) antibiootikumidega, mis on tõhusad kõige levinumate bakterite vastu. Pärast kultuuri tulemuste saamist võidakse ravi täpsustada. Ravi kestab tavaliselt 2-4 nädalat või kauem.
- Kirurgiline sekkumine: Kui ravimitega ravi ei ole piisav või on tekkinud tüsistusi, on vajalik operatsioon.
- Miringotomia / Timpanostoomia: Väike lõige kõrvatrummil (timpanil) mäda dreenimiseks keskkõrvast. Sageli tehakse seda koos väikese toruke (timpanostoomi toru) paigaldamisega.
- Mastoidektoomia: Peamine mastoidiidi operatsioon. Selle käigus eemaldatakse mastoidluust kõik nakatunud ja kahjustunud kude ning luu, luues vaba dreenaaži infektsiooni fookusele. See võib olla "radikaalne" või "konserveeriv" sõltuvalt kahjustuse ulatusest.
- Toetav ravi: Valu- ja põletikuvastased ravimid (nt ibuprofen), palaviku alandamine, puhkus ja piisav vedelik. Pärast ägeda faasi lõppu on vajalik regulaarne ORL-arsti järelvalve.
Mastoidiit on meditsiiniline erakorraline seisund. Võta ühendust arstiga VÕI sõida kiireloa ambulaatsiosse, kui sul või sinu lapsel esineb mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need ilmnevad keskkõrvapõletiku taustal või pärast seda:
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis ei lange ravimitega või millega kaasneb külmavärin.
- Kõrva taga ilmub kiirelt arenev punetus, turse ja tugev valulikkus.
- Tugev peavalu või jäik kaela, mis takib lõua rinnale panemist.
- Kõrvavalu, mis muutub talumatult tugevaks ja ei leevene tavapäraste valuvaigistitega.
- Näo lõtvumine, silmade liigutamise raskused või nägemishäired.
- Teatavuse muutus, segasus, uimasus või raskused keskendumisega.
- Kuulmise järsk halvenemine või kõrvast suurel hulgal eritiste väljumine.
Ära oota, et "see läheb ise üle". Mastoidiidi varajane tuvastamine ja ravi on elutähtis raskete ja püsivate tüsistuste vältimiseks.