Maovähk
Kirjeldus
Maovähk on üks levinumaid pahaloomulisi haigusi seedetraktis. See tekib, kui mao limaskesta rakud kasvavad kontrollimatult ja moodustavad kasvaja. Haiguse varajane tuvastamine on äärmiselt oluline, sest see parandab oluliselt ravi tulemuslikkust ja patsiendi prognoosi.
Maovähk ehk mao pahaloomuline kasvaja on vähktõbi, mis algab mao limaskestast. Enamasti areneb see aeglaselt, algul kahjustades mao sisepinda (limaskesta), kuid võib aja jooksul tungida sügavamale kihidesse ja levida lümfisõlmedesse ning teistesse organitesse (metastaseeruda). Levinum on adenokartsinoom, mis tekib limanäärmete rakketes. Haigus võib kahjustada seedimist ja toiduainete imendumist, põhjustades kaalulangust ja puudulikkust.
- Kõhu ülaosa ebamugavustunne või valu pärast söömist
- Kõhutäisolekutunne varakult söögikorra ajal
- Leige iiveldus või oksendamine
- Söögiisu vähenemine
- Väsimus (anemia tõttu)
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta
- Raske seedehäire ja/või neelamishäired
- Oksendamine verest või kohviladva materjaliga
- Must, tärklisjalt välimusega väljaheide (melena)
- Kõhuvalu, mis ei leina
- Nõrkus ja ägeda anemiaga seotud sümptomid
Maovähki täpne põhjus ei ole teada, kuid on tuvastatud tegureid, mis suurendavad haigestumise riski. Peamised riskitegurid on pikaajaline Helicobacter pylori bakteriaalse infektsioon, mis põhjustab kroonilist mao põletikku ja atroofilist gastriti. Samuti suurendab riski suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine. Toitumisharjumustest on seotud soolade, suitsutatud ja grilleeritud toitude suur tarbimine ning puudulik värviliste köögiviljade ja puuviljade söömine. Oluline on ka perekondlik eelsoodumus: teatud pärilikkude sündroomide (nt Lynch'i sündroom, diffuusne maovähk perekonnas) olemasolu. Lisaks võivad riski suurendada eelnev maooperatsioon, atroofiline gastriit ja pernitsiozne anemia.
Maovähki kahtluse korral viib arst läbi põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu. Kõige olulisem meetod on gastroskoopia (gastroskoopia), mille käigus tuuakse mao sisse peen toru kaamera ja võetakse kahtlase ala koost (biopsia), mida analüüsitakse histoloogiliselt. Lisaks võidakse kasutada kõhu- ja vaagnaula röntgenuuringut koos kontrastainega (bariumiõhk). Metastaaside ja haiguse ulatuse hindamiseks tehakse arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT). Samuti võidakse teha vereteste, sealhulgas tuumormarkerite (nt CEA, CA 19-9) analüüs, kuigi need ei ole spetsiifilised varajaseks diagnoosiks.
Raviplaani koostamisel arvestatakse kasvaja asukohta, suurust, haiguse staadiumit, histoloogilist tüüpi ja patsiendi üldist tervislikku seisundit. Põhiline ravi meetod on kirurgiline operatsioon (gastrektomia), mille käigus eemaldatakse osa või kogu mao. Enne või pärast operatsiooni võidakse rakendada keemiaravi (kemoteraapia) ja/või kiiritusravi (radioteraapia), et vähendada kasvajat ja ennetada tagasitulekut. Kui vähk on levinud (metastaatiline), võidakse kasutada sihtravimit, imunoteraapiat või sümptomaatilist ravi, et kontrollida haiguse kulgu, leevendada sümptomeid ja parandada elukvaliteeti. Oluline on ka toetusravitöö, sealhulgas toitumisnõustamine ja valu leevendamine.
On oluline konsulteerida arstiga, kui märkate järgmisi hoiatavaid sümptomeid ("punaseid lippe"), eriti kui need kestavad üle kahe nädala või halvenevad: püsiv kõhuülaosa valu või ebamugavustunne, seletamatu kaalulangus, rasked neelamisraskused, verega oksendamine või must väljaheide, alati kiire küllastumine vähese söögikorra peale. Kui teil on perekonnas tugev maovähki anamnees või teie on diagnoositud riskiteguritega (nt Helicobacter pylori infektsioon), peaksite regulaarselt läbi viima kontrolluuringuid. Äkkabiolukordades, nagu äge, tugev kõhuvalu või massiivne verejooks, tuleb pöörduda hädaabisse.