Gastriin

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Gastriini normid

Üldine

Tavaliselt tušikõhuga: 0–115 pg/mL (või 0–55 pmol/L). Normväärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.

Mehed

Ei ole olulist erinevust sooliselt, kui just pole tegemist hormonaalsete eripäradega.

Naised

Ei ole olulist erinevust sooliselt, kui just pole tegemist hormonaalsete eripäradega.

Näitaja kohta

Gastriin on seedekulgla hormoon, mis stimuleerib mao hapete tootmist. Selle taseme määramine verest on oluline seedeelundkonna seisundi hindamisel ja teatud haiguste diagnoosimisel. Analüüs aitab tuvastada gastriini tootmise häireid, mis võivad põhjustada mao- ja sooletrakti sümptomeid.

Mis on gastriin?

Funktsioon

Peamine ülesanne on stimuleerida mao limaskesta peensoolesid (parietaalrakke) eritama vesinikkloriidhapet (mõhapead), mis on oluline toidu seedimisel.
Aitab ka stimuleerida mao motoorsust ja sapipõie tühjenemist.
Mõju vähendab teiste seedehormoonide (nt sekretiini) toime.

Päritolu

Eritatakse peamiselt mao antrumi (alumise osa) G-rakkude poolt.
Vähesel määral toodetakse gastriini ka kaksteistsõrmikus ja kõhukõhrus (pankreases).
Eritamist stimuleerib söök (eriti valgurikas toit), mao venimine ja närvisüsteemi mõjud.

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Analüüs tehakse tavaliselt hommikul TUŠIKÕHUGA (vähemalt 8–12 tundi söömata ja joomata, välja arvatud veidi vett).
Mõned ravimid (nt mao happet vähendavad preparaadid, antatsiidid) tuleb võimalusel enne analüüsi 1-2 nädalat vältida (arsti nõuandel).
Oluline on teavitada arsti kõigist tarvitatavatest ravimitest ja olemasolevatest tervisehädadest.

Protseduur

Analüüsiks võetakse veriproov veeni reeglina küünarnukist.
Proov saadetakse analüüsiks spetsiaalsesse laboratooriumisse.
Tulemused on tavaliselt saadaval mõne päeva jooksul.

Kõrge gastriini tase (hüpergastrineemia)

Põhilised põhjused

Zollinger-Ellisoni sündroom (gastriinioom): Pahaloomuline kasvaja, mis toodab liigset gastriini (tavaliselt kõhukõhrus või kaksteistsõrmik).
Atroofiline gastriit (A-tüüpi gastriit): Mao limaskesta kahjustus, mis pärsib hapete eritumist, põhjustades kompensatoorset gastriini tõusu.
Krooniline neerupuudulikkus: Gastriini lagunemine aeglustub.

Muud võimalikud põhjused

Mao väljalõikuse olemasolu (antrumi eemaldamine vähendab gastriini tootmist negatiivse tagasiside ahela katkemise tõttu).
Ravimite pikaajaline kasutamine, mis pärsivad mao hapete eritumist (nt protoneerumpumpa inhibiitorid – omepratsool jt).
Verevalkude hiigelkus (hiperkaltsemeemia) võib stimuleerida gastriini eritumist.

Madal gastriini tase (hüpogastrineemia)

Võimalikud põhjused

Mao antrumi (gastriini tootmise peamise koha) laiaulatuslik kahjustus või eemaldamine.
Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus) võib gastriini tootmist mõningal määral vähendada.
Mõned seedetrakti haigused või seisundid, mis kahjustavad G-rakke.

Millal gastriini analüüs vajalik on?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus Zollinger-Ellisoni sündroomi (ZES) suhtes (korduvad maohaavandid, eriti mitmetes kohtades, püsiv kõhvalu, kõhulahtisus).
Raske mao- ja sooletrakti haavanditõve või gastriidi hindamine ja põhjuse selgitamine.
Kui mao happesid vähendav ravi on ebaefektiivne või sümptomid on eriti rasked.
Seisundi jälgimine pärast gastriinioomi või mõne muu seedetrakti kasvaja eemaldamist.

Kes tellib analüüsi?