Luukasvaja
Kirjeldus
Luukasvaja on kasvaja, mis areneb luu- või luukoe rakkudes. See võib olla nii hea- kui ka pahaloomuline (vähkkasvaja). Kuigi see on suhteliselt haruldane, on oluline selle sümptomeid õigesti tunda ja õigeaegselt arstile pöörduda. Enamik luukasvajatest on head iseloomuga ega levi teistesse kehaosadesse.
Luukasvaja on kasvaja, mis tekib luu- või luukoe rakkude kontrollimatu pooldumise tulemusena. Need kasvajad võivad tekkida ükskõik millises keha luus, kuid kõige sagedamini mõjutavad nad pikka luud (käed, jalad) ja vaagnaluud. Hea- (beniignsed) ja pahaloomulised (malignsed) luukasvajad erinevad oluliselt. Head kasvajad kasvavad aeglaselt, ei levi ega hävita ümbritsevat tervet kudet. Pahaloomulised kasvajad (luuvähk) kasvavad agressiivselt, võivad hävitada ümbritsevaid terveid luid ja kudesid ning levida ka teistesse organitesse (metastaseeruda). Luuvähi täpne tüüp sõltub sellest, millistest rakkudest see alguse saab (nt osteosarkoom, hondrosarkoom).
- Valu luus või liigese läheduses. Valu võib olla pidev või tulla "hoogudena" ning see tihtipeale võimendub öösel või füüsilise tegevuse ajal.
- Luukoha läheduses tuntav paisetus või paise, mis võib olla valulik või valutu puudutamisel.
- Luu nõrgenemine, mis võib põhjustada patsientidele esmapilgul põhjusteta luumurde (patoloogiline murd).
- Liigese liikuvuse piiramine või jäikus kasvaja asukoha tõttu.
- Selget põhjusteta kaalulangus.
- Väsimus ja nõrkus.
- Kuumetunded või öine higistamine (eriti pahaloomuliste kasvajate korral).
- Käte või jalgade tunnetuse muutus (närvikahjustuse tõttu, kui kasvaja surub närvile).
Enamiku luukasvajate täpset põhjust ei teata. Arvatakse, et nende tekkimises osaleb geneetiliste mutatsioonide kombinatsioon. Teatud riskitegurid suurendavad haigestumise tõenäosust:
- Geneetilised häired: Mõned pärilikud sündroomid (nt Li-Fraumeni sündroom, retinoblastoom) seostuvad kõrgema luuvähi riskiga.
- Paget`i luuhaigus: See krooniline luuhäire suurendab vanemas eas pahaloomulise kasvaja tekkimise ohtu.
- Kiiritusravi (radioteraapia) anamnees: Suured kiirgusdoonid varem ravitud vähkide korral võivad harva põhjustada kiirgusest tingitud sarkoomi aastakümneid hiljem.
- Luusüdi siirdamine: Vähesel määral on teada, et luuüdi siirdamine võib olla seotud hilisema kasvaja riskiga.
- Vanus: Mõned tüübid (nt osteosarkoom) esinevad sagedamini noortel ja kasvukiire perioodil, teised aga täiskasvanutel ja eakatel.
Luukasvaja kahtlus tekib tavaliselt sümptomite ja füüsilise uuringu põhjal. Täpseks diagnoosimiseks on vaja spetsialisti juhtimisel mitmeetapilist lähenemist:
1. Pildidiagnostika: Esmalt tehakse röntgenuuuring. Kui leitakse iseloomulikku muutust, võidakse tellida täpsemad uuringud nagu magnetresonantstomograafia (MRI) või kompuutertomograafia (KT). Need aitavad hinnata kasvaja täpset suurust, asukohta ja suhet ümbritsevate kudede ja närvidega.
2. Biopsia: See on kuldstandard ja kõige olulisem uuring kasvaja iseloomu määramiseks. Arst võtab kasvajast väikese kohatüki (bioptadi), mida uuritakse mikroskoobi all patoloogi poolt. See kinnitab, kas tegemist on head või pahaloomulise kasvajaga, ning täpsustab selle tüüpi.
3. Levikuhindamine ("staging"): Kui diagnoositakse pahaloomuline kasvaja, tehakse uuringud (nt KT rinnaõõnest, luuskeletti skaneerimine, PET-CT), et hinnata, kas vähk on levinud teistesse organitesse või luppe.
Ravi plaani koostab multidisciplinaarne meeskond (ortopeed, onkoloog, kiirgusarst jt) sõltuvalt kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja levikust, samuti patsiendi tervislikust seisundist.
Heade (beniignsete) kasvajate ravi: Sageli pole vaja igat kasvajat ravida. Väikesi ja sümptomeid mitte põhjustavaid kasvajaid jälgitakse regulaarselt. Kui kasvaja põhjustab valu või ohustab luu terviklikkust, eemaldatakse see kirurgiliselt. Tavaliselt piisab kasvaja eemaldamisest ilma ümbritseva tervetu kude ulatuslikuma eemaldamiseta.
Pahaloomuliste kasvajate (luuvähi) ravi: Ravi on intensiivsem ja hõlmab tavaliselt mitme meetodi kombineerimist.
- Keemia (kemoteraapia): Kasutatakse nii enne operatsiooni (et kasvajat vähendada) kui ka pärast seda (et hävitada võimalikke jäänud vähirakke ja metastaase).
- Kirurgia: Eesmärk on eemaldada kasvaja koos turvarindega ümbritsevast tervest kudest. Tänapäeval tehakse sageli säilitavad operatsioonid, kus kahjustatud luuos asendatakse metallimplantaadi või luusiirdisega. Amputatsioon (jäseme eemaldamine) on väga haruldane.
- Kiiritusravi (radioteraapia): Kasutatakse teatud tüüpi kasvajate puhul, et kahjustada vähirakke ja vähendada retsidiiiviohtu operatsioonijärgselt.
- Sihtravimid: Uued ravimeetodid, mis ründavad spetsiifilisi mutatsioone kasvaja rakkudes.
Pöörduge oma perearsti või ortopeedi juurde viivitamatult, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest, eriti kui need ei kao iseenesest või isegi võimenduvad:
- Püsiv või võimenev valu luus või liigeses, mis ei parane puhkuse ega tavaliste valuvaigistitega, ja mis tihti on öösel tugevam.
- Tuntav, kasvav paise või turse luu peal või selle läheduses.
- Luumurd, mis juhtub väikese traumaga või ilma selge vigastuseta.
- Jäseme funktsiooni järsk halvenemine, näiteks kõndimisraskused või käe nõrkus.
Ärge alahinnake neid märke. Varajane diagnostika on oluline nii hea- kui ka pahaloomuliste kasvajate edukaks ravimiseks ja parema prognoosi tagamiseks.