Histoloogiline uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Histoloogiline uuring on kudedetailne mikroskoopiline analüüs, mis on kuldne standard paljude haiguste, eriti kasvajate diagnoosimisel. See hõlmab koevõtu (biopsia), proovi ettevalmistamist ja patoloogi poolset hoolikat hindamist, et tuvastada rakkude tasemel toimuvaid muutusi. Uuring annab olulist teavet haiguse olemuse, agressiivsuse ja ravivõimaluste kohta.

Funktsioon
  • Kudede ehitusliku ja funktsionaalse seisundi hindamine rakkude tasemel.
  • Haiguste (nt põletik, kasvajad, degeneratiivsed muutused) täpne diagnoosimine ja klassifitseerimine.
  • Ravi efektiivsuse või haiguse kulgemise jälgimine (võrdlev uuring ravijärgsete proovidega).
Proovi päritolu
  • Biopsia: koe tüki võtmine nõela, endoskoobi või väikese lõike abil.
  • Resektsioon: kasvaja või haige koe eemaldamine operatsiooni käigus täielikult.
  • Tsütoloogiline materjal: vedelikust (nt plevra- või ascitesvedelik) saadud rakukogum.
Protseduur
  • 1. Koevõtt: Proovi võtmine patsiendilt biopsia või operatsiooni teel.
  • 2. Fikseerimine: Proov paigutatakse tavaliselt formaali, et säilitada raku struktuur.
  • 3. Töötlemine: Proov dehidreeritakse, manustatakse parafiini ja lõigatakse mikrotoorikuga õhukesteks lõiketeks.
  • 4. Värvimine: Lõiked värvitakse spetsiaalsete värvidega (nt hematoksüliin ja eosiin), et eristuda erinevaid kudestruktuure ja rakutüüpe.
  • 5. Mikroskoopia: Patoloog uurib ettevalmistatud lõikeid mikroskoobi all, teeb kirjelduse ja diagnoosi.
Ettevalmistus patsiendi jaoks
  • Enamasti on vajalik ainult kohalik või üldanesteesia koevõtu protseduuri jaoks.
  • Enne biopsiat võib olla vajalik lõpetada vere hüübimist takistavate ravimite võtmine (arsti nõuandel).
  • Spetsiifiline ettevalmistus sõltub proovi võtmise kohast (nahk, maks, prostate jne).
Levinumad patoloogilised radingud
  • Põletik (inflamatsioon): Eritüübiliste põletikurakkude (nt lümfotsüüdid, neutrofiilid) olemasolu.
  • Kasvajad: Healoomulised (beniinsed) või pahaloomulised (malignsed) kasvajad. Diagnoosis määratakse täpselt kasvaja tüüp, astme ja teiste prognoosi mõjutavate tegurite olemasolu.
  • Infektsioon: bakterite, seente või parasiitide olemasolu kudes.
  • Degeneratiivsed muutused: Rakukahjustus või häving (nt steatoos, fibroos).
  • Autoimmuunhaigused: Isikuvastaste antikehade tekitatud kudekahjustused.
Täiendavad uuringud biopsia materjalil
  • Immunohistokeemia (IHC): Eritüübiliste valkude tuvastamine, mis aitab täpsustada kasvaja päritolu või tüüpi.
  • Molekulaargeneetika: Spetsiifiliste geenimutatsioonide otsimine, mis võivad mõjutada ravi valikuid (sihtravimid).
Peamised põhjused
  • Kahtlus kasvaja (neoplasia) olemasolu kohta (näiteks mammograafial või skaneerimisel leitud moodustis).
  • Põletiku või autoimmuunhaiguse (nt Tsöölia, Crohn'i tõbi) kinnitamine ja tüübi täpsustamine.
  • Haiguse staadiumi määramine (nt kas kasvaja on levima hakanud) ja prognoosi hindamine.
  • Ravi (nt kemoteraapia) efektiivsuse hindamine ravijärgse biopsia abil.
  • Siirdamiselundite (nt neer) seisundi hindamine siirdamisejärgselt.
Millised arstid tellivad ja hindavad uuringut?
  • Onkolog: Kasvajate diagnoosimisel ja ravi kavandamisel.
  • Patoloog: Otsene proovide analüüsija ja tulemuste andja.
  • Kirurg, gastroenterolog, dermatolog jne: Oma valdkonna kahtlaste muutuste korral biopsia tellimiseks.