Lobulaarne rinna kartsinoom
Kirjeldus
Lobulaarne rinna kartsinoom on teatud tüüpi rinnavähk, mis algab rinna piimanäärude (lobulite) vooderrakkudest. Erinevalt teistest, sagedamatest rinna pahaloomulistest kasvajatest võib see olla rinnas tihti kõvemat massi tekitamata, mistõttu seda võib tavalise mammograafiaga raskemini avastada. See on tõsine, kuid tänapäevaste ravimeetoditega tõhusalt ravitatav haigus, mille õigeaegne tuvastamine on väga oluline.
Lobulaarne rinna kartsinoom (ka lobulaarse struktuuriga rinna adenokartsinoom) on rinnavähi vorm, mille puhul pahaloomulised muutused algavad just rinna piimanäärmete osadest – lobulitest, mis toodavad piima. See moodustab ligikaudu 10–15% kõigist invasiivsetest rinnavähkidest. Haigus on iseloomulik selle poolest, et vähirakud kasvavad tihti hajusalt, moodustades rinnas pigem paksendatud ala kui selget, üksikut nodulit. See võib teha selle tuvastamise röntgenuuringutel (mammograafial) esialgu keerulisemaks. Lisaks on lobulaarsel kartsinoomil suurem kalduvus olla kahempoolne (mõlemas rinnas) võrreldes teiste rinna pahaloomuliste kasvajatega.
- Rinnas võib tekkida paksem, "liimjas" või täidestunud tunne teatud piirkonnas.
- Rinna nahk võib muutuda punasemaks või ärritunuks ilma selge põhjuseta.
- Rinna kuju või suurus võib pisut muutuda.
- Mammograafial võib näha ebatavalist varjutust või tiheduse suurenemist ilma selge massita.
- Rinnas või kaenlaaluses on katsetav kindel, tihe pats või turse (kuigi mass võib puududa).
- Rinna naha muutused: sissevajumine (nagu apelsini koor), soonelised või paksendunud kohad.
- Nipple muutused: sissepoole tõmbumine, punasus, hilile eritis või haavand.
- Rinna valu või tundlikkus, mis ei ole seotud menstruaaltsükliga.
- Rinna tugev ja kiire suurenemine või kuju muutumine.
Lobulaarse rinna kartsinoomi täpne põhjus pole teada, kuid on tuvastatud mitu olulist riskitegurit. Olulisim neist on pärilik kalduvus, eriti BRCA2 geeni mutatsioonid. Naistel, kel on lähedane sugulane selle haigusega, on risk suurem. Teised riskitegurid hõlmavad pikka östrogeenile (naissuguhormoon) väljastumist ilma vastukaaluta – see tähendab varajast menstruatsiooni (enne 12. eluaastat), hilist menopausi (pärast 55. eluaastat), tütarlapse sünnitamist või lapseootel mitteolemist. Hormonaalne asendusravi menopausi ajal võib samuti riski suurendada. Mõnel juhul võib haigus areneda eelneva lobulaarse kartsinoomi in situ (LCIS) taustal, mis peetakse kõrgeks riskiolekuks.
Lobulaarse rinna kartsinoomi tuvastamine võib nõuda mitmeetapilist lähenemist. Kui on kahtlus, alustatakse tavaliselt mammograafiast ja rinna ultrahäälest. Kuna lobulaarne kartsinoom võib mammograafial olla vähe nähtav, kasutatakse sageli täiendavalt magnetresonantstomograafiat (MRI), mis on selle haiguse avastamisel väga tundlik meetod. Lõpliku diagnoosi annab aga ainult biopsia, mille käigus võetakse kahtlase koe proov ja analüüsitakse seda mikrokopiliselt (histoloogiliselt). Biopsia tüübiks on sageli tuumaneedlbiopsia või kirurgiline biopsia. Lisaks tehakse vähirakkude hormooniretseptorite (östrogeeni, progesterooni) ja HER2 proteiini olemasolu testid, mis on otsustava tähtsusega raviplaani koostamisel.
Lobulaarse rinna kartsinoomi ravi sõltub kasvaja staadiumist, patsiendi üldtervisest ja vähirakkude molekulaarsetest omadustest (nt hormooniretseptorite olemasolust). Raviplaani koostab mitmest spetsialistist koosnev onkotõmm. Kirurgiline ravi on sageli esmane samm, mis võib hõlmata kas tumorilektomiat (kasvaja eemaldamine koos terveterve piiriga) või mastektomiat (kogu rinna eemaldamine). Pärast operatsiooni järgneb tihti radioterapia, et hävitada võimalikud jäänud vähirakud. Kuna lobulaarne kartsinoom on väga sageli hormoonretseptor-positiivne, on hormoonravi (nt tamoksifeen või aromataasi inhibiitorid) pikaajaline ja oluline ravi komponent, mis vähendab oluliselt retsidiivi riski. Kui kasvaja on suurem või on levinud lümfisõlmedesse, võidakse kasutada ka keemoteraapiat. Sihtravimid (näiteks CDK4/6 inhibiitorid) on uued ja tõhusad valikud edasijõudnud haiguse korral.
On väga oluline konsulteerida arstiga kohe, kui märkate ühtki järgmistest muutustest, isegi kui need ei põhjusta valu: 1) Rinnas või kaenlaaluses uus, kõva pats või turse, mis ei kao pärast menstruatsiooni. 2) Rinnakuju, -suuruse või -kontuuri märgatav muutus. 3) Rinna nahal sissepoole tõmbuv koht või muutused, mis meenutavad apelsini koort. 4) Nipple spontaanne eritis (eriti verine), sissevajumine või nahamuutused. 5) Rinna püsiv, lokaliseeritud valu. Ärge oodake järgmist rutiinset mammograafiat – kiire reaktsioon võib olla elutähtis. Kui Teil on tugev perekonnamüüd rinnavähile või on Teil varem diagnoositud LCIS (lobulaarne kartsinoom in situ), on regulaarne (tavaliselt igal aastal) jälgimine arsti juures hädavajalik.